Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
KOOLI ALMA
LEHEKANDJA NR. 17
LOOJA
PÄÄSTMISEL
PÄRAST VÕITLUST
SÕPRUS
TÄHTIS PÄEV
TÕSI JAH!
VANAD JA NOORED
VASTUKAJA
VÕSAKÜLA UUS KOOLMEISTER
MÄETAGUSE VANAD
Kooli Alma oli tõesti vagane ja mõistlik neiuke. Ta ei naernud peaaegu iialgi, ehk kui see ka sündis, siis oli see vaikselt, pool elavuseta, nagu oleks ta haiglane. Küla neidudega ei olnud tal miskisugust tutvust. Nooremalt oli temal ikka mõni peremehe tütar tuttav, aga aegamööda kadus see kõik, vist sellepärast, et ta “koolitatud” oli, nagu ta vanemad ütlesid. Vanemad olid need vanad “koolirahvas”, keda nüüd veel vaevalt leida võib, ehk kui neid ka kusagil olemas on, siis ainult sellepärast, et inspektor nende kohta halastades ütleb: “Noh, mine nüüd aja teine koha pealt ära, tänini on ta oma igapäevast leiba teeninud, kuhu peab ta siis vanaduses minema.” Ja nõnda peab halli habemega vanamees ikka oma ammu armastatud koolikohta edasi. Küla rahvas on temaga rahul, iseäranis vanad inimesed. Koolmeister peab iga laupäeva õhtul palvetundi ja vanad eided ning taadid kuulavad aukartuses pealt. Vana koolmeister ei laula nii kärmesti, nagu seda noored teevad. Ta ei vaeva ka laste päid niipalju vene keelega nagu teises külas noor kooliõpetaja. Ajalehtedest loeb ta üksnes “Ristirahva Pühapäeva Lehte” – näha kohe, et ta eeskujulik vaga mees on, kelle juurde rõõm on last saata. Kooli emand – ja just nimelt “emand” ja ei mitte mamma ehk mõni muu nimi – peab ennast suure tüki taluperenaistest kõrgemaks. Ta oli kusagil mõisas siis toaneitsiks olnud, kui koolmeister teda kosis. Nagu ma eespool nimetasin, ei olnud kooli Almal mitte ainustki sõbrannat peretütarde hulgas, ja see ei ole ka ju nii ime. Mis sõprust võib siis temal küla tüdrukutega olla – ta räägib ju saksa keelt.
Kust ta seda on õppinud? Muidugi esiteks oma vanematelt ja pärast linnas, kus ta “koolitatud” sai ja kus ta ühe kaugelt sugulase, karmi vanaeide ülevaatuse all elas. Ei või ju noort tütarlast, kui tast mõistlik neiu peab saama, kes mehele õnneks ja vanematele rõõmuks pärast peab elama, üht silmapilkugi unustada ja silmast lasta, liiategi linna kohas. Vanemad kinnitasid alati, et poisslapsega saab veelgi toime, aga tütarlaps – ta on kui nõel, mis kotis ei seisa. Alma terve “koolitus” seisis aga selles, et ta paar aastat kusagil elementaarkoolis käis ja peale seda veel mõnda väikest asja õmblema ja heegeldama õppis. Nüüd sõitis ta koju ja hakkas vanemate rõõmuks elama. Külas teati kõneleda, kui pisikesed ja valged käed kooli Almal olla, missugune rõõsk, punaste palenukkidega nägu, missugune tore õlest kübar. Poisid tuletasid teda harva meelde, nagu aukartuses – nad ei pidanud endid tema vääriliseks.
.....
Kärneripoisiga ajas aga Alma väga hea meelega juttu. Talle oli juba sellestki, kui see “ilus poiss”, nagu Alma omas mõttes tema kohta arvanud, naeratades tema peale vaatas. Ka tema naeratas ja see oli vist esimene tõsine noorepõlve naeratus tema huultel.
Üleüldse olid pulmad väga rõõmsad. Siin oli mõisa “handvärke”, noori vallakoolmeistreid ja ka kõhukas mõisa opman oma paksu abikaasaga ja mopsis nägudega tütardega. Jutuajamine, naljatamine, mängimine ja tantsimine oli elav. Kõned käisid mitmesuguste asjade kohta. Seal olid niihästi mõisnikud kui ka talupojad päevakorral, mispeale aga opman kulmu kortsutas. Iseäranis elav oli keegi noor koolmeister “puhuma”, kes jumal teab kus õppinud ja pärast koolmeistri eksami ära teinud oli. Ta puutus oma sõnadega venelasi, eestlasi, sakslasi, prantslasi ja jumal teab mis veel; rääkis uuest pöördest rahva-elus, põlgas vanameelsust, tegi mõne näpunäite õpetajate ja ajakirjanduse kohta; mõistis paljugi hukka, kiitis vähe. Mitmed vaidlesid vastu, nimetasid teda koolmeistrite teotuseks, teised aga leidsid paljugi tõtt nooremehe sõnades ja kaitsesid teda, kolmandad aga ei löönud kummagile poole, vaid kuulasid vait olles teiste lärmitsemist pealt.
.....