Head eesti asjad. Leidused ja leiutajad

Оглавление

Arko Olesk. Head eesti asjad. Leidused ja leiutajad

1. peatükk. Nüüdisilma asjad

1.1. Millenniumi leiutis – Skype

1.2. Ülemaailmne avatud ustega inseneribüroo – GrabCAD

1.3. Nutikad nanotehnoloogilised isekasvatavad taimepotid Click and Grow

1.4. Üleilmne rahavahetaja – TransferWise

1.5. Kõik geeniteed viivad Tartusse

2. peatükk. Ilmaruumi asjad

2.1. Omailm

2.2. Unikaalne Õ

2.3. Maakamarast kosmoseni

2.4. Meridiaanikaarest universumini

2.5. Alutaguse metsade vahelt geodeesia käilakujuks

2.6. Eesti astronoomia alustala

2.7. Tähekaugus ja kaksiktähed

2.8. Avastuste taevapeegel

2.9. Galaktikate saladuste ülesleidus

2.10. Kiiripidi tänases

2.11. Ilmaruumi avardamine Tõraveres

2.12. Ilmaruumi muusika

3. peatükk. Ihulised asjad

3.1. Arenguõpetuse nurgakivi

3.2. Skalpelliga ja saega, silmaga ja sulega – Nikolai Pirogov

3.3. Skisofreenia ja kohv – Emil Kraepelin

3.4. Närviraviga uude ajastusse – Ludvig Puusepp

3.5. Põletussalv, luufiksaator ja uued liigesed

3.6. Imelised bakterid

3.7. Unikaalne müomeeter ja teised diagnoosiseadmed

3.8. Impedantsil põhinev südamerütmur

3.9. Sekund maa ja taeva vahel – kiiking

4. peatükk. Kaitseilma asjad

4.1. Eesti Edison – Karl Papello

4.2. Apteekri kuldaväärt püssiõli

4.3. Maailmakuulus spioonikaamera

4.4. Valgustavad pommid

5. peatükk. Maapõuelised asjad

5.1. Põlev kivi

5.2. Silikaltsiit, desintegraator ja kurikuulus AU

5.3. Elu leidurid

6. peatükk. Maitselised asjad

6.1. Meie igapäevane leib

6.2. Üldkasulik kapsariiv

6.3. Ainulaadne kamatahvel

6.4. Mokkamööda kohuke

6.5. Märgilised kilud

7. peatükk. Patendiilma asjad

7.1. Omaaegne patendiseadus

7.2. Tänane patendiseadus

7.3. Patent või kasulik mudel

7.4. Mida võetud, mida jäetud

7.5. Üks tervest miljonist – tervelt üks miljonist

7.6. Viimase peatüki asemel

Отрывок из книги

Eesti kuulsaim nüüdisaegne leiutis on kahtlemata interneti­telefon Skype. Kahe Põhjamaa investori, taanlasest ettevõtjate Janus Friisi ja rootslase Niklas Zennströmi tellimusel mõtlesid selle 2004. aastal valmis eesti programmeerijad, tehnikafanaatikutest koolivennad Ahti Heinla, Priit Kasesalu ja Jaan Tallinn. Kõigil kolmel sünniaastaks 1972, kõigil sama tehnikahuvi koolipõlvest peale, mil neid paelus internetieelne arvutivõrk Fidonet. Ühine huvi leidis esimese rakenduse arvutimängude programmeerimises, kusjuures 1989. aastal kamba peale viie tuhande dollari eest üle suure lombi lennutatud arvutimäng Kosmonaut oli üldse esimene Eesti omamaine välismaale müüdud arvutimäng. 1990. aastal avaldas Kosmonaudi Rootsi firma Scandinavian PC Systems. Kuigi Kosmonaut oli piisavalt edukas, osutus tõeliseks hitiks hoopis selle järg SkyRoads2.

Arvutimängud Kosmonaut ja … (ekraanitõmmis)

.....

2 Ivo Krustok, «Neli erakordset programmi ehk Skype’i loojate lugu», Geenius.ee http://geenius.ee/uudis/neli-erakordset-programmi-ehkskypei-loojate-lugu

3 Kadri Põlendik, «Tuntud eestlased toovad robotid tänavale», Äripäev, 02. november 2015.

.....