Оглавление
Arne Hiob. Inimene ja teispoolsus
Arne Hiob. Inimene ja teispoolsus
SISSEJUHATUS: MIDA NÄITAB OLEVIK?
RELIGIOON JA TEADUS
MIS ON RELIGIOON?
Religioosne maailmapilt ja filosoofiline olemisõpetus
Müstiline tunnetus ja filosoofiline tunnetusteooria
MIS ON TEADUS?
Teaduse määratlused ja teaduslik maailmapilt
Humanitaarteadused ja teadusvälised positsioonid
RELIGIOON TEADUSES JA TEADUS RELIGIOONIS
Religioon teaduses ja parareligioonid
Teadus religioonis ja kvaasireligioonid
RELIGIOONI TÕESISU TEADUSEAJASTUL
Religioosne kogemus ja selle põhjendused
„Jumalatõestused” ja müstiline realism
PARANORMAALSED NÄHTUSED
PARANORMAALSED NÄHTUSED TÄNAPÄEVA TEMAATIKAS
Paranormaalsed nähtused teaduslikust vaatekohast
„Tundmatud lendavad objektid” (UFO-d) ehk külalised kosmosest?
UFO-pärimused, religioonid ja „teine dimensioon”
Hallutsinatsioonid, UFO-kogemused ja tulnukad
Kollektiivsed projektsioonid ja füüsiline reaalsus
UFO-kogemused, hallutsinatsioonid ja religioonid
TAEVASED JA MAISED MIRAAKLID KRISTLIKUS KÄSITLUSES
UFO-d ja tulnukad – kas ka Piiblis?
Tulnukad – head või kurjad inglid?
Ortodoksne ja katoliiklik vaade paranormaalsetele ja kristlikele imedele
Protestantlikud vaated paranormaalsetele ja kristlikele imedele
Müstika füüsiliste saatenähtuste kriitika ja tõendused
SURMALÄHEDASED KOGEMUSED
SURMALÄHEDASTE KOGEMUSTE UURIMINE JA TÕLGENDAMINE
Tunnetuse teravnemine kliinilise surma seisundis
Reaalsustaju täpsus kehavälises kogemuses
Alternatiivsed seletused: unenägu ja hallutsinatsioonid
Vastused alternatiivsetele tõlgendustele
Suured muutused ja kasvav tunnetus
SURMALÄHEDASTE KOGEMUSTE UNIVERSAALNE TÄHENDUS
Ülemaailmsed kokkulangevused
Tähendus teadusele, filosoofiale ja religioonile
Jumal ja taevane maailm
Armastus ja kohtumõistmine
TEISPOOLSUSE KOGEMUSED KRISTLIKU USU SEISUKOHALT
Piibellikud ilmutused ja surmalähedased kogemused
Suhtumine surmalähedastesse kogemustesse kirikutes
JÄRELSÕNA: MIDA TOOB TULEVIK?
KIRJANDUS
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
77
78
79
80
81
82
83
84
85
86
87
88
89
90
91
92
93
94
95
96
97
98
99
100
101
102
103
104
105
106
107
108
109
110
111
112
113
114
115
116
117
118
119
120
121
122
123
124
125
126
127
128
129
130
131
132
133
134
135
136
137
138
139
140
141
142
143
144
145
146
147
148
149
150
151
152
153
154
155
156
157
158
159
160
161
162
163
164
165
166
167
168
169
170
171
172
173
174
175
176
177
178
179
180
181
182
183
184
185
186
187
188
189
190
191
192
193
194
195
196
197
198
199
200
201
202
203
204
205
206
207
208
209
210
211
212
213
214
215
216
217
218
219
220
221
222
223
224
225
226
227
228
229
230
231
232
233
234
235
236
237
238
239
240
241
242
243
244
245
246
247
248
249
250
251
252
253
254
255
256
257
258
259
260
261
262
263
264
265
266
267
268
269
270
271
272
273
274
275
276
277
278
279
280
281
282
283
284
285
286
287
288
289
290
291
292
293
294
295
296
297
298
299
300
301
302
303
304
305
306
307
308
309
310
311
312
313
314
315
316
317
318
319
320
321
322
323
324
325
326
327
328
329
330
331
332
333
334
335
336
337
338
339
340
341
342
343
344
345
346
347
348
349
350
351
352
353
354
355
356
357
358
359
360
361
362
363
364
365
366
367
368
369
370
371
372
373
374
375
376
377
378
379
380
381
382
383
384
385
386
387
388
389
390
391
392
393
394
395
396
397
398
399
400
401
402
403
404
405
406
407
408
409
410
411
412
413
414
415
416
417
418
419
420
421
422
423
424
425
426
427
428
Отрывок из книги
Ammu on räägitud, et religioon surevat välja. Valgustusajastust alates on loodetud, et kätte jõuab mõistuse ajastu, mis heidab endalt kõik eelarvamused, lahendab probleemid ja põhjustab pideva progressi.1 „Teadus on paljude inimeste hinges astunud religiooni asemele,” kirjutas religioonipsühholoogia isaks peetud William James. Evolutsiooniteoorias ja progressiusus nähti „uut tüüpi loodusreligiooni vundamenti”.2 Materialismi ja naturalismi valitsemist lääne haridussüsteemis täheldati kogu XX sajandil.3 Kõneldi filosoofia ja metafüüsika surmast, mis jäävat alla kõikvõimsale teadusele.
Tänapäeval on olukord muutunud ja teadlased ise on kõigutamas teaduse ainuvõimu. Läinud sajandi jooksul on märgatud ka selle vankumatuks peetud valdkonna suhtelisust. „Vastupidi levinud arvamusele ei pruugi teaduslik alati olla mitteteaduslikust parem,” kinnitab Peeter Müürsepp. Teaduslik meetod „ei taga tingimata edu uuritava probleemi lahendamisel. Samuti ei vasta teaduslikud teooriad tingimata tõele”.4 Teadus on kogu aeg oma eksitusi parandanud, jättes ruumi ka muudele vaateviisidele.
.....
Käesoleva teose eesmärgiks on käsitleda muutusi religiooni ja teaduse mõistmisel, samuti nn uusvaimsust ja paranormaalseid nähtusi kristliku teoloogia vaatekohalt (mitte seisukohalt!), mida on eesti keeleruumis vähe tehtud. Sotsiaalkonstruktivistliku tõlgenduse kohta väidab Lea Altnurme, et see ei pruugi tingimata lähtuda arvamusest, „et religioon pole midagi muud kui vaid inimlooming”, kuid leidub „küllalt ka sellist vaadet”. Nii nagu teiste suundade puhul kehtib ka siin, et „usundiloolased pole selles defineerimise protsessis sugugi neutraalsed”.12 Igatahes lähtub sotsiaalkonstruktivism väljasolija positsioonilt ega kummuta essentsialistlikku ja funktsionalistlikku vaateviisi. Religioon, teadus ja filosoofia on üldise arusaamise kohaselt spetsiifiliste valdkondadena ikkagi olemas, mille ignoreerimine viiks teises suunas üldistavate abstraktsete konstruktsioonideni.
Religioonist ja teadusest kõneldes ei saa mööda tõsiasjast, et tänapäeva globaaltsivilisatsioon on pärit valdavalt läänemaailmast, mille usundiks on olnud kristlus. Nii on ka teaduslikult religiooni uurides tegeldud põhiliselt kristlusega. Praegugi võrreldakse usundimaailma vanu ja uusi ilminguid kristlusest pärit mõistetega, millel on peale suurima mõju olnud ka kõige suuremad kogemused teadusmaailmas. Raamatu eesmärgiks ei ole aga kristlust põhjendada, pigem siis näidata kummutamiskatsete muinasjutulisust.
.....
