Читать книгу Aktsiatega rikkas ja vabaks - Arne Talving Marcus Hernhag - Страница 10

6

Kõige kulukam harjumus

Sa ei ole halvem inimene, kui oma raha alati tarbimise peale kulutad. Üldjoontes võid sa isegi hästi elada, kuigi tihtipeale on raha otsas. Aga kui otsustad nii elada, siis vähendad võimalust finantsiliselt võitjaks tulla. Teatud harjumused hoiavad enamikku inimesi vaesema poole peal kinni, teised harjumused aga kannavad paljud rikaste poole peale üle. Nii lihtne see ongi.

Corley eespool mainitud uurimuses ostis vaestest igal nädalal lotopileti 77 protsenti ja panustas spordiennustusse 52 protsenti. Rikaste rühmast tegeles spordiennustusega vaid 16 protsenti ja lotot mängis igal nädalal vaid kuus protsenti.

See klapib hästi veebiportaali InvestmentU ühe artikliga, kus öeldakse, et poole kõigist lotopiletitest ostab Ameerika leibkondade vaeseim kolmandik. Lisagem veel, et lotopileteid ostetakse kogusummas rohkem, kui tarbijad muu meelelahutuse peale kokku kulutavad. See tundub liiga uskumatu, et olla tõsi, kuigi meelelahutuse definitsioon paistab ebaselge. Eriti kui 1992. aastal käivitatud Powerballi loto mängu­tingimusi on lausa kuus korda muudetud, et seda oleks raskem võita. Igal juhul on USA suured finantsilised klassi­vahed korraga täiesti arusaadavad ja eeldatavad. Kuna inimesed ostavad lotopileteid vabatahtlikult, on see kummaline vaatemäng, kus mõned valivad vaesuse vaid selleks, et jahtida kiire raha unistust. Kas pole see mitte kurb?

Ilmselgelt on oma iva naljana mõeldud ja veidi õelal ütlusel, et loto on varandus inimestele, kes ei tea ega mõista statistikat. Napp seltskond professionaalseid mängijaid teenivad pokkeri ja teiste mängudega siiski raha, aga nad kõik mängivad teiste inimestega. Enamasti teiste pokkerimängijatega, kes ei ole sama head. Seevastu mänguautomaatide, niinimetatud ühekäeliste bandiitide vastu mängides on pikemas perspektiivis teoreetiliselt võimatu raha teenida.

Sama kehtib ka loto kohta. 2016. aastal müüs riiklik lotofirma, praeguse nimega Svenska Spel muu hulgas kiirloterii­pileteid 3,2 miljardi Rootsi krooni eest. Viimaste aastate kasumi­teenimiskava kohaselt oli miljoni või enama Rootsi krooni võitmise võimalus üks miljonist.

Igal aastal tabab välk Rootsi kümnest miljonist elanikust keskmiselt 17 inimest. Seega on keskmisel rootslasel statistiliselt suurem oht saada välgutabamus kui võimalus kiirlotos miljonit võita, kuigi välgutabamuse ohtu saab vähendada toas püsides. Lotos kaotamise võimalust on jälle võimalik kahandada, kui jätad mängimata.

Vaieldamatult on kergem raha teenida, kui sul on mõne hasartmänguvahendaja, näiteks Evolution Gamingu, Netenti või Kambi aktsiad, kui olles mängukorraldajate nagu Betsoni, Kindredi või Svenska Speli klient. Tuntud kõnekäändu parafraseerides on rohi rohelisem õigel pool piirdeaeda. Siiski valivad paljud lotopiirdeaia tarbijate poole. Imelik, sest põnevust pakuvad ka aktsiad ja hea tulu saamise võimalus on tunduvalt suurem.

Hea selgituse leiame Rootsi majanduslehest VA Finans. 2017. aastal kirjutas Mats Larsson selles eksperimendist, mille tulemusena selgus, kui tugevalt tudengid lotovõidu võimalust üle hindavad. Neilt küsiti, kui palju nad oleksid nõus maksma tuhandikusuuruse võimaluse eest võita 4000 dollarit. Mõistlik vastus on kõige rohkem neli dollarit, aga tudengite arvates on teised valmis maksma keskmiselt viis dollarit ja nad ise kümme. Suurt rolli mängivad tunded, unistused ja lootused. Mina ei usu, et üliõpilased selle asja korralikult läbi arvutasid.

Ent isegi kui loto peavõit lõpuks tuleb, ei pruugi see end ära tasuda. Nagu sellest raamatust edaspidi loed, andis mitmemiljonine võit Arne Talvingu ema tubakapoes võitjatele tagasi vähemalt osa nende rahast, kuid sellegipoolest oleks kogu varasematel aastatel mängimiseks kulutatud summa investeerimine end paremini ära tasunud.

„Umbes aasta pärast ollakse tagasi võidueelsel tasemel – kes oli enne õnnetu, see tunneb end nüüd jälle samamoodi. Meid ei tee õnnelikuks mitte palju raha, vaid head sotsiaalsed suhted ja teiste aitamine.“ – Sakari Kallio, Skövde ülikooli kognitiivse neuroteaduse dotsent

„Samahästi võiksid kaks korda samal kohal sama auto alla jääda. Mängijad nii muidugi ei mõtle – nemad mõtlevad: „Taevake, kui ma selle võidu nüüd kätte saaksin!““ – Brian Wicklin, mängustatistik