Varjud

Оглавление

Artur Erich. Varjud

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

IX

X

XI

XII

XIII

Saateks

Отрывок из книги

Mida ma siis nüüd tegin, jahmus Guido. Ärritatult katsus ta korteriust, see oli kinni mis kinni. Ja kuidas saigi see lahti olla, kui ta ise selle just äsja kinni tõmbas. Heas lootuses soris ta igaks juhuks ka oma taskutes, kuigi teadis, et see on mõttetu, sest võtmed olid ju jäänud esikulauale. Nüüd ei saa isegi ust alt kinni keerata! Hea, et snepperlukk olemas on, loodetavasti on sellest abi hommikuni, sest alles siis saabuvad koju isa ja tema Edna ehk Kuklike – nagu Guido ema teda tagaselja nimetada armastas.

Et tont neid võtaks! Pidid nad just täna Riisiperre sõitma! Aga Kuklikese seitsmekümneaastane ema ei arvestanud oma ilmaletulekul, et tema tütremehe pojale see päev ei sobinud. See tähendab, sobiks vägagi hästi, sest nii polnud isal ütlemist, kui ta poeg pärast Lauluväljakul toimuvat kontserti poole öö paiku koju peaks saabuma. Ei, mitte seda, et Guido oleks koju tulnud purjus või mingis joobeuimas, seda ei juhtunud temaga kunagi. Aga Edna oli ergu unega ja võõraspoja öösine kojutulek võis tema und rikkuda. Eugen aga, teadagi, hoolitses oma kaasa unerahu eest ja neil puhkudel võis kaotajaks pooleks kergesti jääda Guido.

.....

Värske õhk lõi pea selgemaks. Paari kiire sammuga järgnes ta miilitsale ja tõmbas planguvärava enda järel kinni...

„Miks te selle noormehe siia tõite? Selline kontingent ei kuulu meie teenindamisele!” Valvearst tõstis silmad noormehelt ning vaatas etteheitvalt sanitari poole.

.....