Читать книгу Jänesejutud - August Jakobson - Страница 4

Miks jänese huul on lõhki

Jänesed tulid Kaarnaküla koplisse suure kase alla kokku – hakkasid nõu pidama. Arutati ja arutati ja igaühel oli oma elu üle hirmus palju nutta ning hädaldada.

Kui kõigi jänkude kodused asjad olid viimaks läbi sõelutud, võeti kõne alla ka jäneserahva muud mured. Üks kõige vanematest jänes­ test hüppas kõrge kännu otsa, pani esimesed käpad puusa ja pajatas nõnda:

„Vaadake, kallid kaaskodanikud, kogu meie viletsus tuleb sellest, et mitte keegi meid ei karda, meie ise aga peame kartma kõiki ja iga­ üht. Meie peame kartma peremehi ja sulaseid, perenaisi ja peretütreid. Meie peame kartma kasse ja koeri, kulle ja ilveseid. Pole armsa päikese all niisugust kohta, kus me võiksime hirmu tundmata leiba luusse lasta, ega pole suures maailmas sihukest paika, kus me võiksime julgelt pesa teha ja oma naise ning kallite lastega päevi surma poole saata. Iga poisijõmpsikas ajab meid taga, ja iga vanatudikegi hüüab meid nähes: „Urjeh, va jänes kah väljas!” Ei ole midagi parata, armsad sõbrad ja naabrid, elukene on väga raske, parem lähme ja rändame kõik üheskoos võõrale maale, kus meid veel ei tunta.”