Читать книгу Siilijutud - August Jakobson - Страница 4

Siil praeb sitikat

August Jakobson

Siil sibas mööda metsa, otsis toitu. Vaatas läbi kogu võsa, puistas läbi kõik põõsad. Ei leidnud aga midagi, – ilm oli vihmane, putukad ja matikad istusid kodus ja ootasid, millal sadu üle läheb.

Kui siili kõht juba väga tühi oli, nägi ta järsku: tuleb mööda teed sitikas, on ise väga rõõmsas meeleolus – käib keksilt ja ajab laulujoru. Krapsti! kargas siil sitikal kuklast kinni.