Читать книгу Sauna-Antsu «oma» hobune - August Kitzberg - Страница 3

Kesk kuulsat Mulgimaad seisab kaunil liivamäe küljel Sauna-Antsu majakene. Pool sellest on mäe sees, pool seisab lausa. Maja piirab vabina-aed, mis mäekülge mööda kuni möödamineva maanteeni ulatub, sealt viib läbi kena värava jalgrada majakese ette. Aias kasvavad mõned kirsi- ja õunapuud, kapsad ja kartulid, isegi nõndanimetatud «kohvioad» ja paarkümmend tubakataime ei puudu. Eemal seisab mäesse ehitatud laut, selle taga lainetab lapikene kahetahulist otra, «ruusalemmä kesvä», kuidas Sauna-Ants ise ütleb.

Uhkelt möödasõitjad suured saksad ja rikkad taluperemehed peavad, kui tahavad, Sauna-Antsu poole üles vaatama, aga mis temal viga nende peale alla vaadata, selleks seisab saun teest kõrgemal küllalt. Ja võõras möödamineja ei või majakest saunaks lugedagi, selleks on ta liiga sohki ja värki. Saunal ei ole nii suuri klaasaknaid, ei tappusid läve ümber, ei üleval katusel nii imekenasti nikerdatud sarikaid. Saunal ei ole ka valget korstnat peal. Isegi «saksasauna» läve ees ei kasva, nagu siin, kollased «lingre-» ja punased «jorjeni-» lilled.

Ometi ei ole majakene suurem kui saun, aga ta näib eluasemeks lõbus ja armas.

Selle kõik, majakese ja muu, on Sauna-Ants oma käega enesele muretsenud. Ta on veel enam teinud, kui esimesel silmapilgul võib näha. Ta on liivamäe, mis millekski sünnis ei olnud, viljakandjaks maaks muutnud, seljaga soost mättaid ja turbamulda üles kandnud. Sellest siis Antsu krundil kõik nõnda lokkab ja kasvab mis ime. Mägi on küll taluperemehe oma, aga Antsul on kohtu-nööriraamatusse mahakirjutatud kontraht taskus, et keegi teda tema ega ta naise eluajal mäelt ei tohi ära ajada. Eluaja rent ei ole kallis, peremees ei teinud oma kruusamäega midagi, aga — küllap Ants teadis, mis Ants temaga tegi.

Tõsi küll, Ants on kehv mees, muud midagi kui vaene vabadik, «Sauna-Ants», aga Antsul on oma tubli leib majas ja leival ka oma kõrvane, — kõik peavad temast lugu. Tuleb tähtsam päev vallas, vallavanema valimine, on Ants vabatrahva kümnik, vallavanemale hääleandja. Kord oli teda koguni volimeheks tahetud valida. Muidu — käib Ants naisega suvel päiliseks, aga talvel teeb ta luudi ja lusikaid, kuna tema vana küljeluu ketrab ja koob ning küla naised temast jälle omal viisil lugu peavad, kui neil mõnikord vanema inimese nõu vaia. Lapsi neil ei ole, — või nad, verivaesed nagu nad olid, noorelt paari said.