Читать книгу Tee üks asi teisiti - Bill O’Hanlon - Страница 4

20. AASTAPÄEVA VÄLJAANDE

SISSEJUHATUS

Ohoo. Kakskümmend aastat.

See raamat on minu seniste kolmekümne kuue teose seas kõige populaarsem ning seda trükitakse juba kakskümmend aastat üha juurde – seda maailmas, kus enamik raamatuid läheb aasta-paariga trükist maha.

Tõsiasi, et Oprah sai haisu ninna ja kutsus mind oma saatesse, kus sain tund aega käesolevast raamatust ja selle juhtmõttest rääkida, on tõenäoliselt nii pika eluea peamisi põhjuseid.

Raamat kasvas välja toona radikaalsest ideest, mida olin apsühhoterapeudina rakendama hakanud: pole vaja lõpuni mõista, miks sa käitud nii, nagu käitud. Pole vaja aastaid teraapias käia ja oma lapsepõlve analüüsida, et rõõmsam olla ja midagi muuta. Märka lihtsalt asju, mis ei toimi, ja muuda oma käitumismustreid vähesel, ent kardinaalsel moel, ning su elu muutub tahes-tahtmata.

Hiljuti rääkis keegi seda raamatut lugenud naine, et ta on vastu võtnud aasta kestva väljakutse teha iga päev midagi teisiti. Ta suhtub elusse nagu eksperimenti ja leiab, et on ühtäkki rõõmsam ja avatud toredatele avastustele.

Olen saanud ka pisut dramaatilisemat tagasisidet. Ühe teise lugeja e-kirja teemareal seisis: Teie raamat päästis mu elu.

Kord varem oli see naine mulle kirjutanud, et nägi mind Oprah’ saates oma raamatust rääkimas ja miski minu lähenemisviisis kõnetas teda, sest tundus väga loogiline.

Tookord küsis ta, kas tema kodulinnas või selle lähistel on kedagi, kes mu elumuutusevalemit õpetaks. Ta oli ühe sõltuvuse küüsi langenud ja mitmeid kordi traditsioonilisi ravivõtteid proovinud, aga need polnud mõjunud.

Samuti oli tal rahamuresid, sest sõltuvus oli sundinud teda tarbimislaenu võtma ja oma sääste viimseni ära kulutama. Ma teadsin tema kodukandis suisa kolme inimest, kellel oli võimalik teda aidata, ning saatsin talle nende nimed ja kontaktandmed. Hoiatasin neid ette, et see naine võib ühendust võtta, ja lisasin, et mul oleks hea meel, kui talle võimaldataks soodsamat nõustamistasu.

Pärast seda, kui olin naise lühikesele tänukirjale vastanud, ei kuulnud ma temast enam aasta aega mitte midagi. Nüüd selles e-kirjas rääkis ta mulle oma loost pikemalt. Ta oli teismelisena vägivaldsest kodust minema jooksnud ja kodutuna tänaval elanud. Elu oli raske ja tal tuli hinge sees hoidmiseks teha kõike, mis vaja – sageli ebaseaduslikke, alandavaid ja riskantseid asju. Sel perioodil sai temast heroiinisõltlane.

Ühel päeval kuulis ta jutlustajat tänaval Jeesusest kõnelemas ja selles madalpunktis liigutas kuuldud sõnum teda nii väga, et ta pöördus ristiusku ja sündis uuesti. Temast sai selle tänavajutlustaja toetaja ja järgija ning too mees aitas tal tänavaelu seljataha jätta. Kui jutlustaja peagi oma koguduse asutas, hakkas naine seal tööle sekretäri ja kantselei juhatajana.

Asjad liikusid aastaid ülesmäge ning naisel paluti sageli koguduse ees tunnistada, kui põhjaliku muutuse Jeesus tema elus korda oli saatnud. Siis tekkisid tal püsivad seljahädad. Lõpuks operatsioonile minnes, et kroonilisest seljavalust pääseda, ütles ta arstidele ja õdedele, et on endine narkomaan ega tohi sisse võtta midagi sõltuvust tekitavat.

Talle kinnitati, et äsja turule tulnud uus valuvaigisti OxyContin ei tekita sõltuvust. Nüüdseks teab muidugi terve maailm, et see algne hinnang OxyContinile oli ekslik ning tegelikult tekitab ravim väga kergesti sõltuvust.

Naine jäigi neist tablettidest sõltuvusse ja kui tema retsepti enam ei pikendatud, hakkas ravimit soetama tänavalt. See oli kogu tema raha endale nõudnud ja ta oli sattunud võlgadesse. Krediitkaardid olid viimse piirini ära kasutatud ja majale teine kodulaen võetud.

Ta oli proovinud traditsioonilisi ravivõimalusi ja sõltuvushaigete kaheteistastmelisi programme, aga neist ei olnud suurt abi ning need ei sobinud talle eriti, nagu ta väitis.

Siis oli ta helistanud minu soovitatud terapeutidele, ent ehkki nad kõik olid valmis talle soodustust pakkuma, taipas ta, et ei saa endale isegi soodushinnaga teraapiat lubada. Sellegipoolest tundis ta, et minu lähenemisviisist võiks talle abi olla.

Tal oli häbi ja ta ei julgenud kirikus kellelegi oma murest rääkida, sest kartis, et teda hakataks pidama ebausaldusväärseks (ta haldas seal rahaasju) ja kristlikuks eluks liiga nõrgaks. Sõltuvuse varjamine tekitas naisele veelgi suuremat stressi, ta tundis, et on üksi ja vajaliku toeta.

Lõpuks otsustas ta minu raamatut veel kord lugeda ja katsuda selle põhimõtteid ellu rakendama hakata, et näha, kas see aitab tal sõltuvusest vabaneda.

Naine mõtles välja sellise plaani: ta lõikab tableti küljest väikse killu ära – piisavalt väikse, et mõju ei väheneks. Järgmisel päeval lõikab ta õige pisut suurema killu. Ja nii iga päev üha suurema. Aga mitte sedavõrd palju, et võõrutusnähte ja puudust tunda. Raamatus soovitatakse teha pisim võimalik muutus, millest on kasu, ja ta võttis seda nõu kuulda.

Tal kulus sellist ennekuulmatut võõrutusmeetodit kasutades kaheksa kuud OxyContinist loobumiseks. Mulle uut kirja kirjutades oli ta ligi neli kuud puhas olnud.

Tema e-kiri liigutas ja rabas mind.

Kas suudate ette kujutada, mis tunne on saada e-kiri kelleltki, keda te pole elu sees näinud, aga kes ütleb, et teie raamat päästis ta elu?

Sel hetkel sain aru, et kõik need tunnid, mis olid kulunud raamatu kirjutamisele, toimetamisele ja reklaamimisele, olid vaeva väärt. See mitte ainult ei muutnud minu päeva paremaks, vaid tekitas tunde, et mu elu on korda läinud. Teiste aitamine ja kannatuste leevendamine oligi põhjus, miks ma terapeudiks hakkasin. Võõra inimese aitamine sedavõrd elumuutval viisil oli ootamatu kingitus.

Vaevalt toimub paljude lugejate elus tänu minu raamatule nii suuri muutusi, aga mul on ikkagi hea meel, et see on endiselt saadaval ja võib jõuda inimesteni, kellel on selle sõnumist kasu.

Alguses ei kandnud raamat seda pealkirja, mis viimasel hetkel kaanele trükiti. Esialgu oli pealkirjaks „Lahendusele suunatud eluviis“. See ei meeldinud kellelegi peale minu ja nii otsisimegi terve kirjastamisprotsessi vältel teosele paremat nime.

Mulle ei meenu, kui palju mitmesuguseid variante me läbi kaalusime ja kõrvale heitsime, aga üks neist on mul siiski meeles. Pakkusin välja, et pealkiri võiks olla „Aafrika kannikeste kuninganna“ (saad lugedes aru, kuidas sellisele mõttele tulin, sest samanimeline lugu on üsna raamatu alguses olemas). Pärast raamatu ilmumist ütles William Morrow’ kirjastuse toimetaja Toni Sciarra Pynter: „Eks ole tore, et sa sellele „Aafrika kannikeste kuninganna“ nimeks ei pannud? Mõni Bordersi või Barnes and Noble’i raamatupoe töötaja oleks selle kindlasti paigutanud aialillede riiulisse ja keegi poleks seda kunagi kätte võtnud.“

Jah, Toni, selle peale ma ei tulnud. Hea tähelepanek.

Viimaks, kui raamat oli trükki minemas, sõnas HarperCollinsi kirjastuse peatoimetaja lihtsalt: „See raamat räägib ühe asja teisiti tegemisest, et midagi muutuks. Paneme sellele õige pealkirja „Tee üks asi teisiti“. Vaatasime üksteisele kordamööda otsa ja see tundus äkki nii ilmselge, et me ei suutnud ära imestada, kuidas varem selle peale ei tulnud. Tehtud.

Ja see pealkiri oligi üks põhjus, miks Oprah raamatu jutuks võttis. Kui küsisin Oprah’ produktsioonifirma Harpo produtsendilt, kuidas raamat saatesse valiti, rääkis ta mulle, et Oprah oli otsustanud anda igas saates vaatajatele ühe idee oma elu muutmiseks. Saatuse tahtel oli minu raamat samal päeval toimetusse jõudnud ja produtsendil oli see saatemeeskonna koosolekul kaasas, kui Oprah oma kavatsust mainis. Ta näitas raamatut, mille punasel esikaanel oli suurte mustade tähtedega tekst, mis ütles, et tee üks asi teisiti, ja Oprah teatas: „Sellest ma räägingi. Teeme ühe saate sellest raamatust.“ Tõeline ettemääratus, kas pole.

Mul on selle pealkirja kohta üks väike jutt veel. Kui käisin raadiojaama Canada AM hommikuprogrammis oma raamatust rääkimas, väitis saatejuht, et mu pealkiri on grammatiliselt vigane ning õige oleks „Tee üht asja teisiti“. Ma ei hakanud (eriti) vaidlema, aga mul oleks öelda järgmist. Esiteks, pealkirja sõnastas kirjastuse peatoimetaja ja tema tunneb keelt paremini kui enamik meist. Teiseks, see pidi olema midagi sellist nagu Apple’i loosung „Mõtle teisiti“ ja selgitama autori kontseptsiooni. Kolmandaks, mul oli ühtaegu kaks mõtet: tee üks uus asi ja tee teisiti midagi neist asjadest, mida juba teed. Meie meelest võttis praegune pealkiri mõlemad mõtted kenasti kokku.

Pärast raamatu ilmumist andsin kuu aja jooksul üle neljakümne raadiointervjuu, et inimestele sellest teada anda. Intervjuude järel soovisin, et saaksin ajas tagasi minna ja kõik ümber kirjutada, sest minu kontseptsioon muutus sellest rääkides üha selgemaks ja täpsemaks.

Siin on sulle raamatu väike kokkuvõte, mis on koostatud nende enam kui neljakümne intervjuu (ja paljude teiste viimase kahekümne aasta jooksul antud intervjuude) põhjal:

• Suurte muutuste tegemine on raske, nii et tee pisim võimalik muutus, kui oled oma elus probleemi avastanud.

• Tee muutusi oma käitumismustris (tegutsemise, suhtlemise ja olukorrast rääkimise viisis)

• või muuda seda, kuidas asjadele vaatad (millele keskendud ja kuidas olukorda mõtestad)

• või muuda konteksti/raamistikku, milles probleem esineb (toimumiskoht, ajastus jne).

• Mõnikord annavad kõige parema tulemuse just pisimad muutused. Vahel tuleb katsetada väikeste muutuste tegemiseks mitut moodust, enne kui leiad selle, mis toob kaasa soovitud pöörde.

Rohkem kui üks inimene on mulle aastate jooksul öelnud, et raamatu kasulikkuses veendumiseks polnud tarvis seda isegi lugeda. Asi sai selgeks pelgalt pealkirja nägemisest.

Saatan pesitseb detailides ja kuigi mu kokkuvõte on lihtne, ei ole muutuste elluviimine ise alati sama kerge. Raamatus on palju nippe, kuidas seda lihtsat ideed rakendada.

Aitäh, et raamatu „Tee üks asi teisiti“ kätte oled võtnud. Tänan oma esimest toimetajat Toni Sciarra Poynterit, kes oli raamatu kättesaadavaks ja loetavaks muutmisel asendamatu. Tänan oma agenti Lorretta Barretit (samuti Nick Mullendore’i, kes käis välja 20. aastapäeva väljaande idee) ning Nick Amphletti ja tema kolleege William Morrow’ kirjastusest, et raamat on endiselt elujõuline ja saanud veel ühe võimaluse lugejateni jõuda.

Bill O’Hanlon

Santa Fe, New Mexico osariik

Juuni 2018