Читать книгу Lauliku C. R. Linnutaja laulud. Esimene krantsikene - Carl Jakobson - Страница 6

Kõnd’sin metsa rada mööda,

Mööda leppiku leppast teeda,

Mööda pajusta padrikut.

Mis ma leidsin, mis ma peitsin?

Leidsin, peitsin sind kaunikene,

Kahel õiel lilleke.

Põues hoidsin, rüppes toitsin,

Kandsin alla armu hõlma,

Kandsin sügawal südames.

Toodi seal kibedaid sõnumida,

Rasket rahedesta teadust —

Jätsin kõik maha, mis kallis mul.

Jälle sõudsin, jälle jõudsin,

Sõudsin, jõudsin ma metsa maale,

Tagasi kase kaasiku.

Andke aru, sõbrukesed,

Kus mo põues peidetud kana,

Südamel soojendud sõstersilm?

Leppad nutsid, pajud kurtsid,

Lehte metsa kaebamaie,

Sõnu wasta mull’ sõnaldes:

„Miks sa läksid wiletsuseks,

Weer’sid waiba warju alta —

Enam ei leia sa kaunikest!”

Laulis lindu kõrgelt puusta,

Pajatas padriku ladwa-asta,

Kuulutas külma kuulutust:

„Oh, et jätsid õrnakese

Üksik’ põlwe leinamaie —

Närtsib nüüd tõiste rüppessa!”

Ära mõistsin metsa mõtted,

Linnu leina laulusõnad,

Kahewõrra kaebduse:

Käisin kirwest keelamaies,

Rasket wõitu wõitelemas,

Küttide soowi rikkumas!”