Отрывок из книги
Emps ütleb, et tita ei näe veel korralikult. Ta ei näe isegi oma käsi ega jalgu. Vaata, tal on silmade ees see loor, mis teeb kõik häguseks, nii et ta näeb meie kogusid ringi liikumas ja kuuleb kõiki hääli, mis meie kogudest välja tulevad, aga ta ei tea tegelikult, kes me oleme, praegu veel mitte. Emps ütleb, et kohe varsti peaks selle loori sisse tekkima pisikesed augud ja need lähevad tasapisi suuremaks, kuni loorist pole enam midagi järel.
Kui see juhtub, saab ta meid näha, ja saab iseennast näha. Ta vaatab meid kõiki ja tunneb meie kõigi hääli. Siis ei ole me enam mingid kogud. Oleme hoopis tema perekond.
.....
Võib kõiki kraane lahti keerata; võib korraldada kempsude võiduajamise, joostes ühest kabiinist teise ja tõmmates kõigist kettidest vett. Võib avada kõiki uksi ja neid jälle kinni plaksatada; võib välja tagasi tulla ja kõikide seinaäärsete pikkade vetruvate istmete peal ringi roomata.
Mõnes pubis leiad sa üles, kus pubimehe naine on, ja ta on alati köögis. Mõnikord tuleb kööki minna pimedast trepist üles, seal on terve maja koos elutoa ja söögitoaga ja puha. Ühes neist on trepimademel isegi klaver. Aga mõnikord tuleb minna läbi külma hoovi, nokkivatest punastest tibudest mööda, või siis on see lihtsalt baari tagumises otsas.
.....
