Psühholoog ja ajakirjanik Daniel Goleman on üle 20 aasta otsinud inimteadmiste piirimailt seda, mis võiks olla uus, üllatav ja oluline. "Keskendumises" käsitleb ta tähelepanu selle kõigis aspektides, tuues rambivalgusse selle kaua alahinnatud ja vähe uuritud vaimuomaduse, mille tähtsus inimeste elude kujunemises on suurem kui esmapilgul arvata võiks. Daniel Goleman on endine New York Timesi teadusajakirjanik. Ta on kirjutanud kümme raamatut ja peab sageli loenguid professionaalsetele organisatsioonidele, äritegelastele ja eri ülikoolide tudengitele. Ta oli Yale’i ülikooli laste uurimiskeskuse akadeemilise, sotsiaalse ja emotsionaalse õppe töörühma kaasasutaja (praegu asub see keskus Illinois’ ülikoolis Chicagos). Tema sulest või osalusel on eesti keeles varem ilmunud raamatud "Emotsionaalne intelligentsus", "Töö emotsionaalse intelligentsusega", "Hävitavad emotsioonid", "Tervendavad emotsioonid", "Loomulik juhtimine" ja "Sotsiaalne intelligentsus".
Оглавление
Daniel Goleman. Keskendumine. Edu varjatud pant
1. VARJATUD VÕIME
I OSA. KESKENDUMISE ANATOOMIA
2. ÜLDTEADMISED
3. TÄHELEPANU TEADVUSTATUD JA TEADVUSTAMATA ASPEKTID
4. HAJAMEELSUSE KASULIKKUS
5. TASAKAALU LEIDMINE
II OSA. ENESETEADLIKKUS
6. SISEMINE TÜÜR
7. ENESE NÄGEMINE TEISTE PILGU LÄBI
8. ENESEVALITSUSE RETSEPT
III OSA. KEHAKEELE TÕLGENDAMINE
9. NAINE, KES TEADIS LIIGA PALJU
10. EMPAATIA KOLM OSA
11. SOTSIAALNE TUNDLIKKUS
IV OSA. LAIEM TAUST
12. MUSTRID, SÜSTEEMID JA RASKUSED
13. SÜSTEEMIPIMEDUS
14. KAUGED OHUD
V OSA. NUTIKAS HARJUTAMINE
15. KÜMNE TUHANDE TUNNI MÜÜT
16. ARUKAS MÄNGIMINE
17. HINGAMISLELUD
VI OSA. HEA KESKENDUMISVÕIMEGA JUHT
18. KUIDAS JUHID OMA KESKENDUMISVÕIMET SUUNAVAD
19. JUHI KESKENDUMISVÕIME KOLM OSA
20. MIS TAGAB JUHIOMADUSED?
VII OSA. LAIEM PILT
21. JUHTIMINE PIKAS PERSPEKTIIVIS
TÄNUAVADLUS
ALLIKAD
AUTORIST
Отрывок из книги
Tulevaste põlvede heaoluks
See on raske ülesanne. Johni korrusel on alati korraga üle 50 kliendi, kes sammuvad ühe ehteleti juurest teise juurde, sõrmitsevad Valentino firma salle ja sorivad Prada kottides. Sel ajal, kui nad kaupu uurivad, uurib John neid.
.....
Tänapäeva lapsed kasvavad üles uues reaalsuses, kus nad pööravad inimeste asemel rohkem tähelepanu masinatele, kui seda on tehtud kogu inimajaloo vältel. See on mitmel põhjusel murettekitav. Üheks on asjaolu, et lapse aju sotsiaalsed ja emotsionaalsed osad õpivad päeva jooksul toimunud kokkupuudetest ja jutuajamistest. Suhtlemine vormib ajuosi; mida vähem tunde veedetakse inimeste seltsis, põrnitsedes selle asemel elektroonilist ekraani, seda enam on põhjust karta, et aju arengus tekib puudujääke.
Kogu digitaalne suhtlus toimub tõeliste inimestega näost näkku suhtlemise arvelt, ehkki just viimase kaudu on meil võimalik õppida tundma kehakeelt. Praeguse digitaalilma uusasunikud võivad küll klaviatuuriga osavalt ümber käia, kuid on oht, et nad jäävad vahetus suhtluses, kus on vaja aru saada teise inimese kehakeelest, väga abituks – eriti olukorras, kus tuleb aduda teise jahmatust, sest kaaslane on äkki keset vestlust hakanud lugema tekstsõnumit.[6.]
