Читать книгу Teatavate piiride poorsusest - David Foster Wallace - Страница 3

Kui neid tutvustati, ütles mees mingi vaimukuse, lootes meeldida. Naine naeris laginal, lootes meeldida. Siis sõitis kumbki üksinda koju, pilk otse ette suunatud, nägu mõlemal ühtemoodi viltu.

Mehele, kes neid tuttavaks tegi, ei meeldinud kumbki eriti, kuigi ta tegi näo, nagu meeldiksid nad talle, sest muretses alalõpmata selle pärast, et häid suhteid hoida. Ei või ju iial teada ega ju ega ju ega ju.