Автор книги: David Kinneyid книги: 779861Оценка: 0.0Голосов: 0Отзывы, комментарии: 01251,29 руб.(12,43$)Читать книгуКупить и скачать книгуЭлектронная книгаЖанр: Биографии и МемуарыПравообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OUДата публикации, год издания: 2017Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789985340097Скачать фрагмент в формате fb2fb2.zipВозрастное ограничение: 0+ОглавлениеОтрывок из книги
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Описание книги
Alfred Rosenberg oli Joseph Goebbelsi ja Hans Franki kõrval ainus Kolmanda Reich’i ninamees, kes pidas natsivõimu ajal päevikut. Eestis kasvanud ja koolis käinud ning Hitleri ideoloogiavolinikuks ja idaalade ministriks tõusnud Rosenbergi päevik leiti sõja lõpul ühest Baieri lossist. Neil viiesajal leheküljel kirjeldab Rosenberg oma rolli kogu Euroopat hõlmanud kunstiröövides ja idaalade julmas okupatsioonis, vestlusi Hitleriga, lõputut rivaliteeti Göringi, Goebbelsi ja Himmleriga ning muidugi oma mõtteid ajaloost, aarjalastest ja juutidest, mis leidsid lõpuks väljenduse holokaustis. Päevikut kasutati tõendusmaterjalina Nürnbergi protsessil, aga siis läks see arusaamatul kombel kaotsi, kuni seda pakuti 2001. aastal Ühendriikide holokaustimuuseumile miljoni dollari eest müüa. „Kurjuse päevik” ongi ühtaegu ülevaade Natsi-Saksamaa tõusust ja langusest Rosenbergi silme läbi ning detektiivilugu selle ajaloolise dokumendi jahtimisest ja kättesaamisest. Robert Wittman (snd 1955) rajas FBI kunstikuritegude rühma ja oli juurdlusbüroo ekspert kultuuriväärtuste varguste alal. Ta on kirjutanud menuraamatu „How I Went Undercover to Rescue the World’s Stolen Treasures” (2010). Robert Wittman elab Pennsylvanias. Tema koduleht: www.robertwittmaninc.com David Kinney on Pulitzeri auhinnaga pärjatud ajakirjanik, kes on kirjutanud kaastöid sellistele väljaannetele nagu The New York Times, The Washington Post ja The Boston Globe. Ta on kirjutanud ka raamatu „The Dylanologists: Adventures in the Land of Bob” (2014). David Kinney elab Philadelphias. Tema koduleht: davidkinney.net E-raamat ei sisalda fotosid.
Оглавление
David Kinney. Kurjuse päevik
Proloog. Varakamber
KADUNUD JA LEITUD. 1949–2013
1. Ristisõdija
2. Kõik on kadunud
3. Vaadata süngesse hinge
ELU KAALUKAUSIL. 1918–1939
4. Saatuse ristilapsed
5. Kogu maa vihatuim ajaleht
6. Öö laskub üle maa
7. Rosenbergi rada
8. Päevik
9. Nutikus ja õnnelikud kokkusattumused
10. Minu aeg ei ole veel käes
11. Toscanas maapaos
12. Olen partei südame enda poole võitnud
13. Pääsemine
SÕJAS. 1939–1946
14. Ees ootav koorem
15. Ikka vääramatult edasi
16. Vargad Pariisis
17. Rosenberg, teie tähetund on käes
18. Eriülesanded
19. Meie traagiline eriline saatus
20. Naabermaja natsid
21. Chaostministerium
22. Häving
23. Talle lõpuni truu
Epiloog
Tänusõnad
Fotode allikad
Kronoloogia
Valikbibliograafia
Отрывок из книги
Lainjalt voogava Baieri maastiku kohal mäe otsas kõrgub üks nii imeline loss, et sellele on antud nimeks Jumala Aed – Gottesgarten.
Allpool lookleva jõe äärsete külade ja talude taustal haarab Banzi loss kogu tähelepanu. Päikesevalguses kuldselt säravatelt toekatelt kivimüüridelt sirutub taeva poole kaks barokk-kiriku saledat vasktorni. Paiga ajalugu ulatub tuhande aasta taha: algul kauplemiskoht, siis kindlustus, hiljem benediktlaste klooster. See laastati Kolmekümneaastases sõjas, misjärel Wittelsbachi dünastia lasi selle rikkalikult üles ehitada. Lossi toretsevates saalides olid säranud kuningad ja hertsogid, kord koguni Saksamaa viimane keiser Wilhelm II. Nüüd, 1945. aasta kevadel, oli sellesse hiigelsuurde hoonesse tassinud oma saagi erirühm, mis oli saatnud sõja mööda rüüstates: röövides Kolmandale Reich’ile okupeeritud Euroopa riikide aardeid.
.....
Lipton lõikas läbi lindi väikses valges majas, mille ukse kõrvale oli pandud silt, mis andis teada seal tegutsevast uuest institutsioonist. Ent riiulid majas olid tühjad.
Probleem oli selles, et ehkki dokumendid olid füüsiliselt naiste valduses, kuulusid need juriidiliselt Kempneri kahele pojale. Kempneri pojad ei olnud veel otsustanud, mida Lansdowne’i dokumentidega teha, aga 1995. aastal rääkisid nad Saksamaa riigiarhiiviga, et annetada sellele Kempneri Frankfurdi advokaadibüroos säilitatud toimikuid. Kui Richardson üritas Lucian Kempneri väitel sesse tehingusse sekkuda, saatis poegade advokaat talle hoiatuse, et ta lõpetaks niisuguse käitumise.
