Читать книгу Ärevus ja meeleoluhäired: kuidas neid märgata ja mida peale hakata - Dr Margus Lõokene - Страница 2

Dr Margus Lõokene, Hede Kerstin Luik
Ärevus ja meeleoluhäired: kuidas neid märgata ja mida peale hakata

Tekst © Margus Lõokene ja Hede Kerstin Luik, 2022

Toimetanud ja korrektuuri lugenud Eda Allikmaa

Kujundanud Janika Vesberg

ISBN 978-9985-3-5259-5

e-ISBN 9789985354322

Kirjastus Varrak

Tallinn, 2022

www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

Trükikoda OÜ Greif

Saateks

Igas perekonnas on keegi, kes kannatab mingi vaimse tervisega seotud mure all. Vaimse tervise probleemid pole ainult kõige levinumad tervisehäired, vaid on ka kõige raskema mõjuga inimese elukvaliteedile ja toimetulekule. Seetõttu on nende varajane äratundmine ja õigeaegne abi osutamine ülitähtis väljakutse nii patsiendile endale kui ka tervishoiusüsteemile ja ühiskonnale tervikuna. Teadlikkuse tõstmine on oluline samm vaimse tervise häirete ennetamisel ja nende tagajärgede leevendamisel.

Käesolev kolleegide koostatud raamat toob tõenduspõhised teadmised ja praktilise kogemuse lihtsas keeles laia lugejate ringini. Kuna ärevuse ja meeleoluhäirete teema puudutab peaaegu iga kolmandat inimest, on see käsiraamat kasulik lugemine nii tervishoiuteenuse osutajale kui ka tavainimesele. Raamat aitab neid häireid paremini mõista, kiiremini märgata ja nendega edukamalt toime tulla. Muredest vabastamine algab alati teadmisest. Head lugemist!

Prof Eduard Maron, psühhiaater, DocuMentalCare kliiniku asutaja

***

Elame ajastul, mil tark töö on määrava tähtsusega mistahes ettevõtte edus. Ja ühtlasi on targast tööst tulenev emotsionaalne ja mentaalne stress toonud kaasa selle, et ärevus ja meeleoluhäired on märkamatult maailma kalleimaks haiguseks muutunud epideemia, millest peab teadma iga investor ja juht. Helmeses alustasime depressiooni vältimist puhtalt oma ettevõtte väärtuste tõttu, kuid tulemusena avastasime, et hoolivus on olnud ka majanduslikult väga hea otsus. Näeme, et töötaja töötulemus võib juhtide toetava suhtumise korral paraneda radikaalselt, keskmiselt 30–40 protsenti tööpäevas töötaja kohta. Kuna meil on maailma eri paigus kokku üle 1000 töötaja, on meie lisatulu 5 miljonit eurot aastas, mille eest täiendavaid kasumiosasid tasuda, paremini kliente teenindada ja inimesi aidata. Oleme näinud, kuidas igapäevane hoolivus juhi poolt tõstab inimeste töö tulemusi rohkem kui kolmandiku. Iga ettevõte saab seda praktikat korrata. Sellest see väga hea raamat Marguselt ja Hedelt räägibki.

Jaan Pillesaar, Tarkvaraettevõtte Helmes asutaja

Alustuseks

Üle kolmandiku inimestest kannatab elu jooksul mõnda laadi ärevus- või meeleoluhäire all. On väga tõenäoline, et igaühel meist on mõni lähedane inimene või tuttav, kes on mingil ajal kogenud toimetulekut segavat ärevust või meeleoluhäiret. Võimalik, et sedalaadi mure on osa ka lugeja enda elust. See on olnud tundlik teema. Arvatavasti on paljud vanemate põlvkondade inimesed selliste häirete puhul abita jäänud või lausa oma muret varjanud.

Mitmed esinduslikud epidemioloogilised uuringud näitavad, et elu jooksul on ärevushäireid 33 protsendil ja meeleoluhäireid üle 20 protsendil inimestest. Tõsi, tihti võib inimesel olla korraga mitu diagnoosi ja tihtipeale need häirete grupid esinevadki koos.

Vaimse tervise teemad on õnneks ühiskonnas aina enam fookuses ja üha rohkem inimesi julgeb rääkida sellest, mis neid vaevab. Püüame selles raamatus anda lihtsa ülevaate, millised on ärevus- ja meeleoluhäired, kuidas neid enda ja teiste inimeste puhul märgata ning mida nende ilmnemisel teha. Soovime inimesi julgustada vajaduse korral professionaalidelt abi otsima. Õigeaegne ja asjatundlik abi on väga oluline ja saab toimetulekut suurel määral parandada.

Inimene on loodud tegema oma valikuid ise ja mitte keegi teine ei saa tema eest neid teha. Tahe oma elu muuta ja elada võimalikult tervislikku elu on oluline vaimse tervise alus. Kõrvalseisja saab teda sel teel toetada, motiveerida, inspireerida ja ehk suunata nägema võimalikke valikuid, kuid otsus oma elu muuta on ikka vaid inimese enda teha. Arst, teraapia ja ravimid aitavad, kuid tähtsaim on inimese enda roll.

Käesolev raamat võib olla abiks olukorra mõistmisel ja parandamisel. Loodame, et süsteemne vaade ärevus- ja meeleoluhäiretele, nende sümptomitele ja toimetulekuvõimalustele aitab selles vaimse tervise vallas paremini orienteeruda ja valida sobivad sammud teekonnal parema vaimse terviseni.

Ärevus ja meeleoluhäired on levinud mure

Markus on kahekümnendate eluaastate keskel olev infotehnoloogiatudeng. Vahel ei suuda ta mitu päeva järjest voodist välja saada. Elu tundub mõttetu, jaksu ei ole millekski. Vanematekodust väljakolimise järel läks ta seisund palju halvemaks ja ühiselt otsustati, et parem on naasta lapsepõlvekoju. Juba keskkooli alguses kippus ta novembris masendusse langema, kuude kaupa ei huvitanud siis teda miski, õppimine jäi unarusse. Seda peeti nii kodus kui koolis laiskuseks ja koos otsiti viise poisi motiveerimiseks. Vahel saatis neid pingutusi mõningane edu, enamasti aga mitte. Keskkool sai siiski õhtukooli toel lõpetatud ning Markus tegi ajuti töödki. Mõni aasta hiljem astus ta ülikooli. Ühe järjekordse sügisese passiivsusperioodi ajal soovitas sõber tal pöörduda psühhiaatri poole. Markusel diagnoositi depressioon, ta hakkas ravi saama ja suudab nüüd kooliasjadega paremini toime tulla. Arsti hinnangul oleks olnud mõistlik abi otsida juba keskkooli ajal.

Mia on väliselt eluga hästi toimetulev neljakümneaastane naine. Enamiku tööelust on ta olnud väikeettevõtja ja praegugi on tal kaks toimivat väikefirmat. Lisaks asus ta hiljuti palgatööle rahvusvahelises kontsernis põnevas ja arendavas ametis. Ta koordineerib seal mitmete inimeste koostööd, tegeldes hingelähedase teemaga, ja saab rakendada oma loomupärast ettevõtlikkust.

Meeskond on tore. Väheoluline pole ka see, et palgatöö pakub turvalisust, mis on väikeettevõtja elus pigem ebatavaline. Mia kasvatab üksi väikest last – talle on abiks väga toetav ema, kelle tervis talle aga sageli muret valmistab.

Mõni aeg tagasi sattus Mia hingamisraskuste, valuga rinnus ja krampidega EMO-sse. Terviseriket ei leitud, kuigi sümptomid olid hirmutavad. Hiljem oli selliseid nii töist kui kodust elu häirivaid olukordi mitmeid, paaril korral sundisid teda ebamäärased sümptomid pikemalt tööst eemal olema. Ka haiglasse sattumised sagenesid, kuni ükskord soovitas erakorralise meditsiini osakonna arst tal pöörduda ärevushäire kahtlusega oma perearsti poole. Nüüd võtab Mia juba mõnda aega arsti määratud ravimeid, harjutab mõtete juhtimist ja oma seisundi märkamist.

Tema toimetulek on oluliselt paranenud, kuigi südamehaiguse või muu avastamata terviserikke kahtlus istub ikka veel kuklas.

Toomas on edukas ettevõtja. Viimastel aastatel on tema elu kulgenud lainetusena. Vahel on tal energiat tohutult, ideid jätkub küllaga ja alustatud projekte on mitu, sageli ka ebarealistlikke. Teinekord on ta kohal aga nagu suur must pilv, huvi ega jõudu pole üldse, e-kirjade lugemine või kontorisse minek nõuavad ületamatut pingutust. Arsti poole pöördus ta ühe oma järjekordse madalseisu ajal, kui muud väljapääsu enam ei näinud. Elu ja töö korraldamine selliselt, et energia kõrgperioodide ideed saaksid kolleegidega koos ratsionaalselt läbi kaalutud ning madalseisu ajal võtaks keegi asjaajamised üle, nii et jääks aega paranemiseks, on osutunud Toomasele parajaks väljakutseks. Asi paranes, kui ta sai partneritega kokkuleppele, et kui tal on parasjagu hoogne periood, on vaja ta plaane korrigeerida.

Need lood on meeleoluhäiretest. Üle kolmandiku inimestest kannatab elu jooksul mõnda laadi ärevus- või meeleoluhäire all. Näiteks on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul depressioon maailmas juhtiv töövõimetust põhjustav haigus, mis annab olulise panuse maailma tervishoiukulude koormasse. Kaks levinud psüühikahäiret – depressioon ja ärevushäire – toovad ajakirjas The Lancet 2016. aastal ilmunud artikli järgi maailmas kaasa ligi miljardi euro suuruse majanduskahju. Märke olukorra paranemisest pole, pigem on näha psüühikahäirete kasvutendentsi ja prognooside järgi asi halveneb. Igal aastal kaotatakse maailmas üle 800 000 elu enesetappude tõttu. Ärevus- ja meeleoluhäired on muutunud meie aja tõeliseks epideemiaks.

Järgnevalt arutlemegi, mis ärevus- ja meeleoluhäired on, kuidas neid märgata ja ära tunda, mida nende esinemise korral ette võtta. Aitame aru saada, millal on mõistlik pöörduda professionaali poole ning millal ja kuidas saab end ise aidata. Anname juhiseid, kuidas kergemate meeleolu kõikumiste ja ärevusega toime tulla.

Mis on vaimne tervis?

Maailma Tervishoiuorganisatsioon defineerib tervist kui täielikku füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaoluseisundit. Seega, mis tahes muutused, olgu need füüsiline vaevus või sotsiaalmajanduslikud probleemid, mõjutavad meie heaolu ja toimetulekut ning tervist. Kui nende probleemide korral on täheldatav mingi teadaolev rike organismi talitluses, siis räägime haigustest või häiretest.

Vaimset tervist võib defineerida kui heaoluseisundit, kus inimene elab oma võimete ja oskuste kohaselt, tuleb toime igapäevaelu pingetega, suudab töötada tulemusrikkalt ning anda oma panuse ühiskonna heaks. Kui miski eelnimetatud tegureist on rikutud, saab rääkida vaimse tervise probleemidest. Lühiajalisi vaimse tervise probleeme on kogenud ja kogevad ka tulevikus kõik inimesed. Nende puhul ei saa enamasti rääkida psüühikahäiretest. Psüühikahäiret võib defineerida kui muutust inimese mõtlemises, tunnetes ja/ või käitumises, mis rikub tema vaimset heaoluseisundit.

Psüühikahäireid on palju. Laias laastus grupeeritakse psüühikahäired erinevate haigussümptomite domineerimise alusel, millel põhinevad ka haiguste klassifikatsioonid. Võib isegi öelda, et erinevaid psüühikahäireid on sama palju, kui palju on nende all kannatavaid inimesi. Psühhiaatrias vaadeldakse inimest kui tervikut ja pelgalt klassifikatsioonil põhineval lähenemisel piisavalt head resultaati ei saa. Grupeerimine on siiski vajalik, sest see annab spetsialistidele esmase suuna, millega on tegemist ja millistele nuppudele edaspidi vajutama peaks. Lõviosa psüühikahäiretest moodustavad meeleolu ja ärevusega seotud hootised või püsivad kõrvalekalded.