Отрывок из книги
Kaua oli maad vaevanud Punane Surm. Ükski katk pole kunagi olnud nii saatuslik ega nii võigas. Veri oli ta algus ja ots - vere puna ja vere õudus. See algas terava valu ja äkilise südamepööritusega, järgnes tugev verejooks kõigist pooridest ja täielik lagunemine. Punased täpid tekkisid ohvri kehale ja eriti näole, olles katkutõkkeks, mis eraldasid teda abist ja kaaslaste kaastundest. Ning see haigus tekkis, kulges ja lõppes poole tunni jooksul.
Kuid prints Prospero oli õnnelik, kartmatu ja tark. Kui ta maakonnad olid pooltühjaks jäänud, kutsus ta oma lossi tuhat lõbusat ja kergemeelset sõpra oma kojarüütlite ja -daamide hulgast ning taandus nendega ühe oma kindlustatud kloostri sügavasse eraldatusse. See oli lai ja võimas ehitus, printsi enda ekstsentrilise, kuid üleva maitse looming. Tugev ja kõrge müür ümbritses seda. Selles müüris olid raudväravad. Kui õukondlased olid sisenenud, tõid nad kohale sulatusahjud ja rasked haamrid ning sulatasid riivid kinni. Nad otsustasid mitte jätta võimalusi seesolijate ega väljasviibijate äkilistele meeleheitehoogudele või hullusele. Klooster oli hästi varustatud. Niisuguste ettevaatusabinõudega olid kaaskondlased nakkuse eest kaitstud. Välismaailm hoolitsegu enda eest ise. Vahepeal aga oleks olnud rumal nukrutseda või mõtiskleda. Prints oli hoolitsenud igasuguste lõbustuste eest. Seal oli kloune ja naljamehi, balletitantsijaid, muusikuid, seal oli ilu, seal oli veini. Kõik need ja turvalisus olid seespool. Väljas oli Punane Surm.
.....
Prints seisis sinises toas, ümbritsetuna rühmast kahvatuist kaaskondlastest. Alguses järgnes ta sõnadele kerge tunglemine sissetungija suunas, kes sel hetkel oli päris lähedal, ja nüüd astus otsustava ja mõjuka sammuga kõneleja poole. Kuid kogu seltskond tundis mingit seletamatut aukartust maskeeritu hullumeelsest jultumusest, seepärast ei leidunud kedagi, kes oleks julgenud tema haaramiseks kätt sirutada. Too möödus takistamatult jardi kauguselt printsist, ning kui seltskond nagu ühisest tõukest taganes tubade keskelt seinte äärde, jätkas tema katkestamatult teed, ikka sama tõsisel ja mõõdetud sammul, mis oli talle algusest peale omane, sinisest kambrist purpursesse - purpursest rohelisse - rohelisest apelsinikollasesse - sellest jälle valgesse - ja sealt edasi lillasse, enne kui keegi jõudis teha otsustavat liigutust tema peatamiseks. Kuid just siis tormas prints Prospero, hull raevust ja häbist oma hetkelise arguse pärast, kiirustades läbi kuue kambri, kuigi keegi ei järgnenud talle, sest surmahirm oli haaranud kõiki. Ta tõmbas pistoda ja tõstis selle, ning oli lähenenud metsikus hoos taganevale kogule kolme või nelja jala kaugusele, kui viimane, olles jõudnud sametise toa kaugeimasse ossa, äkki pöördus ja jälitajale vastu astus. Kostis terav karjatus - ning pistoda kukkus läikides mustale vaibale, millele otsekohe pärast seda langes surnult ka prints Prospero. Siis, meeleheitest metsikut julgust kogudes, tungis pidutsejate summ korraga musta tuppa, ning haarates isiku maskist, kelle kõrge kogu seisis sirgelt ja liikumatult eebenist kella varjus, ahmis vaikses õuduses õhku, leides surilinade ja laibataolise maski tagant, millest nad nii jõhkralt ja ägedalt kinni haarasid, mitte ühtki käegakatsutavat kogu.
Ja nüüd tunnistati Punase Surma juuresolekut. Ta oli tulnud nagu varas öösel. Ja üksteise järel langesid lõbutsejad oma peo verest niisketes saalides ning kõik surid seal, kuhu oli langenud. Ning eebenipuust kella elu kustus viimase pidutseja omaga. Ja leegid kolmjalgadel kustusid. Ja Pimedus ja Kõdu ja Punane Surm valitsesid piiramatult kõige üle.
.....
