Tasuja

Оглавление

Eduard Bornhöhe. Tasuja

1. peatükk

2. peatükk

3. peatükk

4. peatükk

5. peatükk

6. peatükk

7. peatükk

8. peatükk

9. peatükk

10. peatükk

11. peatükk

12. peatükk

13. peatükk

14. peatükk

15. peatükk

16. peatükk

Отрывок из книги

Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest ta metsa sees oli, ja ta oli imelikul viisil ühe sündinud maamehe Tambeti päralt, kes siin valitses kui mõni “Kura kuningas” kunagi. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud, kuna peaaegu kõik muud eestlased olid juba pärisorjad? Seda me kohe näeme.

Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk priske poiss, kelle määratlus liikmetes peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui karu. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need lugemata hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ära, et jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, pagulast jälle kätte püüda. Saatis sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, aga leidis truuduseta sulase tüvika tamme varjul rahukalt puhkamast.

.....

"Hüppa, Tarapita!” Ja Tarapita sirge ning sitke keha lendas kui nool ta jalge vahelt läbi.

"Katsu sina sedasama.” ütles Oodo Jaanusele. Jaanus seadis enese pea peale, ajas jalad laiali ja hüüdis:

.....