Читать книгу Kuida unenäod täide lähevad - Eduard Vilde - Страница 2

„Ega sina ikka mehele soa!”

Kramsu Peeter oli muidu va tossike, kelle suust ei tulnud naljalt paha sõna, aga seda kiuslikku võrdamist pidi Truuta temalt tihtigi kuulma. Kas ta nõnda väitis oma aimdust mööda või ehk sellepärast, et õde virgemale mehenõutamisele ergutada, see jäi teadmatuks. Arvata on aga, et ta soovis kõigest südamest õde tanu all näha, sest siis võis temagi naisevõtmise peale mõelda. Isa oli nimelt surmatunnil määranud, et ta võib alles siis koha täiesti enda kätte saada, kui Truuta on mehele läinud, ja ka alles siis naist võtta. Truuta meheleminekuga pidi vara jaotatama; nii kaua aga, kui õde veel neiu, pidid mõlemad koos Kramsu kohta pidama.

„Ega sina ikka mehele soa!”

Lugu näis olevat ka tõesti nii, kuis Peeter ütles ja kartis. Kes lugejaist oskab välja arvutada, kui palju on 32 korda 365, see saab täpilt teada, kui mitu halli päeva Kramsu Truuta siin prügises ilmas juba neitsina on elanud. Lugeja leiab selle arve järgi ühtlasi nime, mis Truuta vanadusele on omane ja millega teda valla kosjaealised noormehed tavaliselt ka kutsusid.

Truuta ise aga ei kaotanud julgust ega lootust. Kui vend oma ülalmainitud kiuslikku ohet kordas, sai ta iga kord nii kibedasti nina peale, et ei tihanud kolmel päeval oma jutukehva suud enam avada. Truuta oli kõigiti kindel, et ta saab mehele, ja missugusele mehele veel! Truuta teadis seda lihtsalt unenägudest. Ta oli endale harjumuseks võtnud igal öösel kosilastest und näha, ja mida inimene tahab, seda ta võib. Selles ei kahtle vist keegi. Aga ka selles loodetavasti mitte, et unenäod täide lähevad. Kui näiteks tuli võõras mullikas Kramsu kaera, mis see siis muud oli kui Truuta kosilane? Kuid iga kord ei tule kosilane mullika näol ega käi kaeras. Niisama hästi võib olla ka hunt, karu, hobune, oinas, härg ja hani või mõni veelgi rumalam loom, pea-asi, et ta käib Kramsul, Ja Kramsul käis sääraseid elukaid pea igal öösel – Truuta unes muidugi.