Читать книгу Leia oma kirg - Emily Nagoski - Страница 45

50 Emily Nagoski, Ph.D.

1. Võta käsipeegel ja vaata oma vulvat, niimoodi nagu kirjeldasin eespool siin peatükis. Vaadates pane tähele kõiki asju, mis sulle nähtu juures meeldib. Pane need kirja. Märkad, et aju püüab nime-tada kõiki asju, mis sulle ei meeldi, aga ära neile tähelepanu pööra. Tee seda igal nädalal uuesti. Või kaks korda nädalas. Või rohkem. Iga korraga muutuvad asjad, mis sulle meeldivad, natuke rohkem märgatavamaks ja müra muutub natuke vaiksemaks. Võid kaaluda isegi kellelegi teisele ütlemist, mida sina näed ja mis sulle meeldib. Parem veel, ütle seda kellelegi, kes tegi samuti seda harjutust!

Seda tegevust nimetatakse kognitiivseks dissonantsiks, sest see sunnib meid märkama häid asju, kui kipume peamiselt tajuma „negatiivseid“ asju. Proovi seda.

2. Palu oma partneril, kui sul ta on, end lähedalt vaadata. Pane tuli põlema, võta riided seljast, heida selili ja lase tal vaadata. Küsi, mida ta näeb, mis tundeid see temas tekitab, mis mälestusi tal sinu vulvast on. Anna partnerile teada, mis on sulle muret tekitanud, ja palu abi, et näha, mida tema näeb. Kuula südame, mitte hirmuga.

Parem metafoor

Alustasime selle peatükiga, mõeldes viisidest, kuidas vaatame anatoomiat metafooridena, luues tähendust bioloogilistele juhustele niimoodi, et see paneb ennast oma keha suhtes ebamugavalt tundma. Et aidata kõigest sel-lest vabaneda, meeldib mulle kasutada teistsugust metafoori: aeda. See on metafoor, mida kasutan palju – mäletad sissejuhatuse õunapuud? –, sest see pakub hinnanguvaba mõtteviisi sellest, kuidas seksuaalne riistvara, millega oleme sündinud (meie keha ja aju), ning perekond ja kultuur, millesse oleme sündinud, vastastikku mõjuvad, et luua individuaalne sek-suaalne olemus, mis ilmub täiskasvanueas nähtavale.

See kõlab nii. Päeval, mil sünnid, antakse sulle väike maalapp ram-musa ja viljaka mullaga, kõigi teiste omadest veidi erinevaga. Ja kohe algusest peale hakkab su pere ja kultuur sinna asju istutama ja sinu eest