Читать книгу Ahnitsejad - Enn Kippel - Страница 4

Härra Vaal kavatses asuda läbi puistama prahikasti, et otsida sealt asitõendist, mis võiks kinnitada Saarmase-emanda juttu.

Valinud vaiksema aja, millal hoovis polnud liikumas majanaisi, hiilis ta raudoraga varustunult suure tõrvatud ja parmudest kihiseva prahikasti juurde; kuid vaevalt ulatunud vaatama üle kastiääre, tabas teda üllatus: tundmatu kotimees oli roninud prahikasti, kus ta nüüd ägisedes rehitses ja tuhnis.

„Mis sina siin teed?” kurjustas üllatunud Vaal.

Mehel oli hambus tossamas väike piibunosu, mis kohutavalt lurises ja särtsus.

„Mis sa siin teed?” kordas Vaal ja haaras tundmatul kraest.

„Egas see keelatud ole,” urises nüüd kotimees vastu.

„Ma sulle näitan, või ei ole keelatud,” kordas Vaal õiglases vihas, „mul prahikast välja renditud ja sina tuled siia ilma rahata tuhnima. Tühjenda oma kott!”

Et mees ikkagi tõrkus, siis haaras härra Vaal väljaupitatud koti ja puistas selle sisu – kondid, viksikarbid, pudelid, näritud leivakoorikud, riideräbalad ja muu säärase mittevajaliku sodi – prahikastis kükitajale kaela.