Romaani tegelasteks on veidravõitu vanahärrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse väikelinna ja jätkavad seal fanaatilise innuga oma elutöö täiustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga, foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale, medievistiga, kes teab kõike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel, ning numismaatiku, härra Andreas Berend von Uexkülliga, kes on vägeva mündikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning võtnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda värvistab kohalik polüglotist luuletaja-sürrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailmanägemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle üle muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest ümber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaažikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute “asjade mässu” inimkonna vastu ja tutvustatakse väljasuremisohus oleva kurnimängu reegleid ning muudki.
Оглавление
Enn Vetemaa. Vaba Vaimu Vennaskond ehk Vanahärrade kummalised rõõmud
AUTORILT
ESIMENE PEATÜKK
1
2. ARMAS LAPS
3. MEES, KES ON ARMUNUD KATKU
4
5
6
7
8
TEINE PEATÜKK. HÄÄL ÜLE AEGADE
1
2
KOLMAS PEATÜKK
1
2. VOOTELE POOTMANN ― VOKAALIDEUURIJA. JA TEMA NAINE VILMA
3
4
NELJAS PEATÜKK. ÜKS UEXKÜLL TAAS EESTIMAAL TAGASI
1
VIIES PEATÜKK
1
2
3
KUUES PEATÜKK
1
2. AO ÄIA ÕE ÕIE UUE ÕUE OA-ÕIE-AIA ÖÖAUA AUOIE
SEITSMES PEATÜKK
1
KAHEKSAS PEATÜKK
1
2
2. (järg)
3
ÜHEKSAS PEATÜKK. VOOTELEL ON SÜNNIPÄEV SEDA EI JUHTU IGA PÄEV
1
PROLOGOMENA (kreeka k.) ELIK SISSEJUHATUS
KÜMNES PEATÜKK (KUS MIDAGI LÄHEB LÕPUKS LAHTI KA!)
1
2
3
4
5
ÜHETEISTKÜMNES PEATÜKK
1
2
3
4. PATUTA EOSTAMISEST JA ÕGARDLUSEST KUI SURMAPATUST
KAHETEISTKÜMNES PEATÜKK
1
2
KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK
1
2
NELJATEISTKÜMNES PEATÜKK "Tunne oma kodumetsa"
1
Lisa: KURNIMÄNGU REEGLID
Отрывок из книги
See romaan oleks päris kindlasti kirjutamata jäänud, kui loostajal poleks olnud vastutulelikke abistajaid. Loen oma meeldivaks kohustuseks siinkohal tänada
Einar Meistrit ― filoloogiadoktorit, TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labori juhatajat;
.....
Pruust, bakterioloog, suur syldisõber
Too oli üks neist jahedaist septembripäevist, läbipaistvaist nagu altarileib. Kui õhus juba kargust ja päike veel petlikult ere, kuid enam suurt ei soojenda. Ja aias õitsevad lillakad astrid. Ärni Pruust tuli jalgrattal poeauto juurest, mis reedeti siia kanti toidukraami tõi. Üle ta pea lendas suur kiil ― silma järgi otsustades Saaremaa tondihobu. Kiili lend oli laperdav ja uimane ― see võis ehk olla selle kiili üks viimastest lendudest. Enamasti teevad juba esimesed öökülmad neile lõpu.
