Minu Ameerika II
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Epp Petrone. Minu Ameerika II
Eessõna asemel
Märkusi Ameerika unelmast
Halloween’ist ja lapsepilastajatest
Puhkus ummikus
New York city valgust defineerimas
Rindeteated New Yorgist
Jõulud, poodnike õnnistet aeg
Killukesi tarbimisühiskonnast
Nii lõpetasime võidujooksu
Pildikesi jõulupäevast
Elmost ja hanukast
Aga kes on minu laps?
Itaallased ja aeg
N.O.H.U
Kas ma peaksin minema?
Matused ja suguvõsa lood
Ameeriklastest ja usust
Juuri otsimas
Elupilt: üks pere
Ii-pii-pii
Natuke reisimisest
Mõtteid linnugripist
Armastus, seks ja… kinnisvara
Krediitkaardi-võlast ja naabrite vahetamisest
Mäng tulevikuga
Korteri-otsingute epopöa jätkub
Otsingute viimane päev
Ood Craigslistile
Diivan ja telefoniturundus
Ei uues ega vanas
Kuidas saad aru, et oled väliseestlane?
Üks öö seriaalist „Emergency room”
Mälestusi eBayst
Linnugripp?
Meie sõber Richie
Hüvasti, Hoboken!
Meenutusi kolimispäevast
Tüüpe Ameerikast: meie kolijad
Veel tüüpe: televisiooni-toojad
Millele mõelda koristades
Kui murrad jala: lugu ja kolm moraali
Üks pühapäev Manhattani saarekese lõunatipus
Ameerikast võõra pilguga
Külalistega linna peal
Pesapunumis-probleemid
Hetki ämma külaskäigust
Juudi-teemaga flirtimisest
Äärelinnaelust ja poliitilisest (eba) korrektsusest
Veel tüüpe pesumajast
Epiloog
PILDIALBUM
Отрывок из книги
Unenägudes olen ma seal tagasi. Waldbaumsis poola vorstikesi ostmas või maa all A-liinilt L-liinile ruttamas, ümberringi musta riietatud newyorklased, kõik täis hoogu, samuti kusagile kiirustamas. Ja kusagilt kostab kellegi muusika või kerjuse kõnelaul. Ilma eluheidikuteta metroojaam poleks see õige.
Kui unedest ärkan, olen siin, tagasi Eestis. Kui kauaks, kes seda teab! Kes oleks võinud teada, et ma Ameerikasse elama lähen. Unistada, seda küll. Unistasin siis, kui olin 16 ja kandideerisin – edutult – vahetusõpilaseks. Ameerika oli mu jaoks sel ajal kummaline segu MTV videotest, onu Tomi onnikesest, James Bondi filmidest, kirjasõprade ümbrikute välismaa lõhnast... Et Ameerikas on leivad pakitud kilekottidesse ja taskurätid tehakse paberist – seda ei osanud ma toona ilmselt ettegi kujutada.
.....
Kuhu on kadunud ameerika unelm? Miks on noortel ameeriklastel nii raske?
Justin (minu mees): „See on avalik saladus, et meie riik on majanduskriisis. Siis, kui minu vanemad üles kasvasid, 1950– 60-ndatel, oli siin ilmselt tõesti midagi paradiisi laadset. Igaüks leidis ka ilma kolledžihariduseta korraliku töökoha. Tervisekindlustus oli odavam ja majanduskorporatsioonid olid nõrgemad, oli võimalus alustada oma pisikeste äridega.”
.....