Отрывок из книги
Mõisapargi ääres seisvas valges nelja korteriga kivimajas peeti järjekordset pidu, sest kalender näitas seitsmendat kuupäeva. Seitsmes oli Lepaveres pensipäev. Pensipäev ja pidu olid sellest ajast, kui Armand Alber pensionile jäi, alati kokku kuulunud ja seda aega oli olnud juba kümmekond aastat. Pensionil oli hea olla, kuigi Armand vahel muigega seletas, et nüüdsel jõudeolekul on kaks viga: esiteks käivad pensipäevad liiga harva ja teiseks võiks pension olla jupp maad suurem. Kui mitte just kaks, siis vähemalt poolteist korda, et järgmise korrani lahedalt jätkuks. Siis poleks vaja enne järjekordset pensipäeva pudeleid kokku otsida, need kilekottidesse toppida ja jalgratta pakiraamile siduda, et poodi viia. Selleks, et leivapätsi jaoks raha saada.
Armandi juures peetavate pidudega oldi selles kolhoosiajal ehitatud kahekorruselises kivimajas juba harjutud, samamoodi nagu oldi harjutud ka kõige muuga, mis maal pärast kolhooside kokkukukkumist oli juhtunud. Inimesed vananesid ja igapäevases elus tekkivaid muutusi võeti üha enam paratamatusena, mis nii vananemise kui ka riigikorra vahetumisega kaasas käisid. Juba ammu enne kolhoosiaja lõppemist, kaheksateist aastat tagasi, pandi kinni kohalik algkool, kus ümberkaudsed lapsed olid seni õpetust saanud. Lapsi lihtsalt enam ei olnud, nii nagu siinkandis ei olnud enam ka noori inimesi, kes neid sünnitanud oleksid. Paar aastat tagasi oli tegevuse lõpetanud ka Lepavere pood, kust seni oli leiba ja leivakõrvast ostetud, muidugi ka õlut ja viina, milleta siinne maaelu enam ammu mõeldav ei olnud. Pood ei vastanud euronormidele ja pandi ühel heal päeval lihtsalt kinni. Kas ümberkaudne elu euronormidele vastab, seda ei küsinud keegi, ammugi mitte kõrged vallaametnikud, kes perspektiivitu Lepavere küla vastu olid ammugi huvi kaotanud. Pärast poe sulgemist hakkas kohalik rahvas bussiga alevikupoodi sõitma, buss käis kord päevas. Bussiga alevikku ja jalgsi tagasi, vahel ka vastupidi, mis see viis kilomeetrit maainimesel astuda. Kellel oli jalgratas, see käis jalgrattaga ja sai isegi bussisõitjatest rutem käidud, kui just vihm või vinge vastutuul väntamist segama ei tikkunud. Seejärel aga sai ka bussikasutajate aeg läbi – kuskil kaugel ja kõrgel oli leitud, et Lepavere kaudu looga teinud bussiliin tuleb otseks tõmmata, ja nii ka tehti. Külaelanike protestikirjale saadi vallamaja kaudu küll vastus, aga see polnud lahendus, vaid õigustus – kirjutati, et Lepaveres on liiga vähe bussikasutajaid, et seda bussiliini nende küla kaudu käigus pidada. Bussiliini õigekstõmbamise järel kadus vallal huvi ka kohalikku teed korras hoida, mis siinsete lepikute vahel loogeldes oli kunagist mõisasüdant suure alevikuteega ühendanud. Lepik hakkas peale tungima ja teekene jäi päris kitsaks, kus ainult paari kohaliku autoomaniku „Moskvitšid” liikuma mahtusid ja nendelgi oli teineteisest möödumisega tegemist.
.....
„Ei jäänud, haljastel on veel mütsid peas. Õllega on iseasi, kui tahad, raba kiiresti. Paar pudelit veel on!” tõstis ka Armand häält. Vassili oli oma pudeli juba lõpetanud ja kiikas järgmise poole.
„Ei, noh, õlu teeb muu kraami jaoks tee lahti,” arvas Juhan ja võttis pudeli. „Mis siis teil ka uudist?”
.....
