Irdabielu

Оглавление

Erik Tohvri. Irdabielu

PROLOOG

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

31

32

33

34

35

36

37

38

39

EPILOOG

Отрывок из книги

Andres Angervaks oli oma vanemate kodutalu esimest korda näinud vist viieaastasena, kui nad seal isa-emaga kolhoosnikust onu perel külas käisid. Mingi mälestus oli sellest käigust kuskile mälusoppi talletunud, kõige rohkem mäletas ta kõrget rohtu, mis oli talle kohati üle pea ulatunud, aga ka nõgesepõõsaid, mille eest ema teda eriti hoiatas ja mis just seetõttu pisipoisis erilist huvi äratasid; ta lihtsalt ei saanud muidu, kui pidi salamahti ühte niisugust ennenägematut, sakiliste leheservadega tumerohelist ja talle parajasti ninani ulatuvat nõgesetaime näppima. Aga kohe vallandus ka kisa.

„Ai-aa-ai, nõges nõelas!“ oli ta kogu kõrist karjunud, kuni ema haiget saanud sõrmed oma pihku võttis ja neile peale puhus, et valu kiiremini üle läheks.

.....

„Miks sa seda küsid? Millest sul see huvi hobuse vastu tuli?“

„Mu pinginaaber Kätlin käib maal ühes talus ratsutamas, pidi hiiglama kihvt olema! Mõtlesin, et küll oleks tore, kui saaks päris oma hobuse, see oleks palju etem kui käikudega mägijalgratas!“

.....