Читать книгу Kõlu kuld 2 - Erkki Kõlu - Страница 110

Suurfirma keskastme juht Jaan satub stressi. Firma annab talle puhkust ja arst soovitab tal maale minna. Jaan sõidab tuttava talumehe juurde. Tema närvid kosuvad, kuid mõne päeva pärast hakkab igavus piinama. Ta küsib peremehelt tööd.

„Viska laudast sõnnik välja,” paneb talunik ette, olles kindel, et valgekrae selle tööga hakkama ei saa. Kuid paari päevaga on sõnnik laudast väljas ja Jaan nõuab uut tööd.

„Mul on 500 kana, kel tuleb pea maha võtta,” lausub talumees ja itsitab pihku: sellega külaline küll hakkama ei saa. Ent õhtuks on kõik 500 kana peata.

Kuna kõik raskemad tööd on tehtud, viib talunik Jaani kartulikuhja juurde:

„Väiksemad ühte kasti, suuremad teise.”

Õhtul läheb talumees tööd üle vaatama ja näeb: kastid on endiselt tühjad, nende vahel aga istub sügavais mõtteis Jaan.

„Kuidas siis nii?” imestab peremees. „Raskete töödega nagu sõnnikuviskamine ja kanade tapmine said suurepäraselt hakkama, aga lihtlabaste kartulitega mitte?!”

„Tead, ma olen juba 20 aastat keskastme juht,” vastab Jaan. „Ülemuste sita koristamise ja alluvatel peade maha võtmisega olen ma harjunud, aga sina ju nõuad, et ma otsuseid vastu võtaksin …”