Читать книгу Kõlu kuld 2 - Erkki Kõlu - Страница 36

Poeg sõidab isa juurde maale, veedab seal paar päeva ja ütleb siis:

„Kuule, paps, korista oma välipeldik aiast ära ja ehita majja korralik tualettruum. Naabrite ees on piinlik!”

„Ära mind õpeta, poiss! Peldik on keset aeda ja kõrgel jõekaldal, seda pole kuskilt näha.”

Öösel paneb poeg traktorile saha ette, sõidab aeda ja lükkab peldiku jõkke. Hommikul äratab teda tige isa:

„Kas sina lükkasid mu peldiku jõkke?”

„Ei, see ei olnud mina.”

„Kuule, poiss, aus ülestunnistus tähendab juba poolt andestust. Sinu sõber Tiit sõitis isa õunapuu katki, tunnistas ausalt üles ja isa andestas talle.”

„Hea küll, paps – mina tegin.”

Isa annab pojale kõrvakiilu.

„Mis sa nüüd, isa? Ise ju ütlesid, et Tiit tegi isa õunapuu katki, tunnistas üles ja isa andestas talle.”

„Kui Tiit isa õunapuu puruks sõitis, siis ei istunud ta isa selle õunapuu otsas!”