Читать книгу Eestlane ja teised rahvad. 1457 anekdooti erinevatest rahvustest - Erkki Kõlu - Страница 4
Ameeriklased
ОглавлениеAjakirjanikud esitasid New Yorgis kümnele juhuslikule möödujale küsimuse:
„Mida teeksite, kui saaksite teada, et üks teie sõpradest on homo sapiens?”
Üheksa kümnest vastasid enam-vähem järgmiselt:
„Niisuguseid sõpru mul ei ole. Ma lõpetaksin temaga läbi käimise. Keelaksin oma perel temaga suhelda.”
Ja ainult üks vastas puhtas prantsuse keeles, et homo sapiens on mõistusega inimene, aga siin, Ameerikas, pole tal õnnestunud veel ühtegi kohata.
*
New Yorgi elanik sõidab Floridasse puhkama ja võtab hotellis toa. Kuna toas on ka internetiühendus, otsustab ta kirjutada oma naisele, kes talle järgmisel päeval järele sõidab. Kogemata eksib ta aadressis ühe tähega ja kiri läheb hoopis tundmatule naisele, kelle mees mõni nädal tagasi suri. Naine avab oma e-posti, näeb kirja peakirjaga „Minu naisele, kes praegu veel kodus on”, loeb läbi ja läheb näost valgeks. Kirjas seisab:
„Kallis! Tean, et sa ei arvestanud minu kirjaga, aga selgus, et siin on internet. Tahtsin lihtsalt öelda, et jõudsin õnnelikult pärale, registreerisin end sisse ja valmistun sinu tulekuks. Loodan, et ka sina jõuad sekeldusteta kohale. Ootan sind juba kannatamatult!
P. S. Siin on palav!”
*
Los Angelesest San Franciscosse lennates paneb üks reisija tähele, et vaatamata heale ilmale põleb hoiatustuli „Kinnitage turvavöö” kogu lennu ajal. Vahetult enne maandumist pöördub ta stjuardessi poole ja palub selgitust.
„Mul on lennuki eesotsas 19 tudengiplikat California ülikoolist ja tagaotsas 22 tiirast jalgpallurit,” vastab stjuardess. „Mida teie oleksite teinud?”
*
Los Angeles. Vene maffia viib surnukuuri hukkunud „venna”.
„Näete, Vitja lasti maha hetkel, kui ta oma armukese majja tahtis siseneda. See punane pintsak, lilleline särk, roosa lips ... Lühidalt, pange ta matusteks korralikult riidesse: tume ülikond, valge särk, must lips. Raha on siin.” Ja venelased sõidavad oma Hummeriga minema.
Minuti pärast peatub surnukuuri ees valge limusiin. Sellest astub välja üks Hollywoodi tuntumaid produtsente ja teatab:
„John sai otse võtteplatsil südamerabanduse. Näete ise, mees on riietatud nagu mingi suurfirma juhatuse esimees: must ülikond, valge särk, must lips. Matustel ei saaks ükski filmitööstuse vend asjast aru.
Ühesõnaga: pange talle selga punane pintsak, lilleline särk, mingi äge lips. Raha on siin.” Produtsent kihutab minema.
Surnukuuri kaks sanitari vaatavad üksteisele otsa ja ajavad end ägisedes toolidelt üles:
„Noh, mis siis ikka, anname tööle pihta! Tuleb neil vaesekestel pead ära vahetada ...”
*
Pesapallimeeskonna Detroit Tigersi peatreener näeb telerist uudislõiku Iraagis teenivast Ameerika sõdurist, kes viskab granaati üle saja meetri. Ta sõidab kohe Iraaki, otsib sõduri üles ja sõlmib temaga lepingu.
Mõne kuu pärast helistab vastne pesapallur emale:
„Ema, me võitsime tiitli! Ma olen tšempion!”
„Mine põrgu!”
„Sa ei saanud vist aru, ema. Me võitsime World Seriese!”
„Sa ise ei saa aru. Just praegu on meie tänaval tulevahetus. Eile sai su vend kvartali kaugusel peksa, täna rööviti su isa otse meie maja ees. Meie auto pandi juba ammu põlema. Mis kuradi pärast sa meid enda juurde sellesse neetud Detroiti kutsusid?!”
*
Michigani osariigi ilmateenistus on juba kaks päeva kõva lumesadu ennustanud, lund aga ei tule ega tule. Kolmandal päeval pöördub kohaliku telekanali uudistesaate kena blondiinist diktor ilmateate alguses stuudiosse kutsutud sünoptiku poole:
„Noh, Peter, kus on siis need 20 cm, mis te mulle eile õhtul lubasite?”
Vaene sünoptik läheb näost punaseks ja poeb häbiga laua alla, kaameramehed aga hoiavad tühjaks jäänud lauda veel mõne hetke kaadris, helitaustaks stuudiopersonali üksmeelne naer.
*
Ühes Lõuna-Carolina ööklubis miilustab mustanahaline paarike. Kelner läheb omaniku juurde:
„Kas ma peaksin midagi ette võtma, boss? Nad häirivad meie valgeid külastajaid!”
„Tee nii, nagu ma ütlen,” õpetab omanik. „Võta neilt raha kohe, kui nad midagi tellivad. Järgmise tellimuse eest kasseeri sisse kaks korda rohkem, järgmise eest neli korda rohkem, siis kaheksa, siis kuusteist jne. Küll sa näed, kui kähku nad meie ööklubist kaovad!”
Mõne aja pärast tuleb hämmeldunud kelner taas omaniku juurde:
„Mis ma nüüd teen, boss? Nad on juba 128-kordse hinnatõusuni jõudnud, aga ära ei lähe!”
„Idioot!” karjub boss. „Sa aja kõik need valged luuserid siit otsekohe minema! Muidu häirivad veel meie mustanahalisi külastajaid!”
*
Ameeriklane palub advokaadilt nõu:
„Mu naaber on mulle viissada dollarit võlgu ega taha seda kuidagi ära maksta. Kas ma saan selle raha kuidagi kohtu kaudu tagasi nõuda?”
„Saate, aga selleks on vaja kirjalikku tõendit, et ta teile võlgu on. On teil selline tõend?”
„Kardan, et mitte. Ta lihtsalt laenas selle raha.”
„Sel juhul kirjutage talle kiri ja nõudke selles, et ta teile tuhat dollarit tagasi maksaks.”
„Kuid ta on mulle ju ainult viissada dollarit võlgu!”
„Just nii ta vastabki. Ja sellest saabki kirjalik tõend.”
*
Louisiana pärapõrgus puhkav blondiin tahab endale alligaatorinahast kingad osta, kuid kohkub nende kõrgest hinnast.
„Ma lähen püüan ise ühe alligaatori kinni ja saan endale tasuta kingad!” teatab ta poemehele.
„Lase aga käia, kullake!” vastab poemees muiates.
Õhtul kodu poole sõites märkab poemees blondiini vööni soos, püss käes. Just samal hetkel sööstab blondiini poole 3-meetrine alligaator. Blondiin võtab eluka sihikule ja tapab ta esimese lasuga. Tema ümber soos hulbib veel umbes pool tosinat surnud alligaatorit.
Hämmastunud poemees tuleb autost välja ja jääb sõnatult vahtima. Blondiin aga sukeldub alligaatori alla, tuleb minuti pärast pinnale ja karjub vihaselt:
„Kuradi kurat! Ka see neetud elukas ei kanna kingi!”
*
Kohalik jahiklubi läheb Montana mägedesse küttima. Jahimehed tõmbavad liisku, kes kokaks hakkab, ja lepivad kokku, et kui keegi toidu üle nuriseb, hakkab ta ise süüa tegema.
Mõne päeva pärast on selge, et mitte keegi ei riski nurisema hakata. Siis mõtleb end liisuga kokaks tõmmanud Jim välja kurikavala plaani. Õhtul korjab ta natuke põdrasitta ja lisab selle raguule. Õhtusöögil on paljudel näol grimass, aga keegi ei ütle sõnagi. Lõpuks lõhub üks klubi liige vaikuse:
„Eh, see raguu maitseb täpselt nagu põdrasitt – aga kui hästi valmistatud!”
*
Lihavõtete aegu külastab Eestit Ameerika turismigrupp. Nende soovil viiakse nad ka ühte täiesti tavalisse tallu, et nad saaksid kohaliku maaeluga tutvuda. Vanaldane perenaine võtab grupi vastu ja katab kaugelt tulnud külalistele laua. Tõlgi vahendusel toimub järgmine vestlus:
„Aga kus selle farmi peremees on?”
„Ah et minu Jaan või? Jaan on paargus, värvib seal mune ...”
„Õu! Kas Jan on hipi? Kuidas ta seda teeb?”
„Noh, see on lihtne ... Ajab potis vee keema, viskab sibulakoored sisse, siis laseb sinna munad ja keedab neid.”
„Õu! Kas Jan on siis veel joogi kah?”
*
Ärimees otsustab ühes Ameerika väikelinnas kõrtsi avada. Paraku asub samal tänaval ka kirik. Kiriku juhtkonnale väljavaade naabruses kõrtsi näha ei meeldi ning igas jutluses kutsuvad vaimulikud inimesi selle avamise vastu protestima ja palvetavad, et jumal patust ärimeest karistaks.
Kõrtsi avamise päeval puhkeb koletu äikesetorm, välk tabab kõrtsihoonet ja see põleb maani maha. Kirikutegelased rõõmustavad, aga mitte kaua, kuna kõrtsi omanik kaebab nad kohtusse ja nõuab kahju heastamist. Kohtus väidavad kirikumehed loomulikult, et neil pole juhtunuga mingit pistmist.
Kohtunik kuulab mõlemad pooled ära ja märgib:
„Esialgu ma veel ei tea, milline otsus langetada, kuid kohtuasja materjalidest järeldub, et mingisugune kõrtsiomanik usub palvete jõusse, kiriku juhtkond aga miskipärast mitte ...”
*
Ühes Ameerika keskkoolis kurdab matemaatikaõpetaja geograafiaõpetajale:
„Mitte ei mõista, kust on tulnud arusaam, et eurooplaste lapsed on hea haridusega. Mul on siin üks vahetusõpilane, ja tema nimetab tavalisi inglise numbreid araabia omadeks! Kujutad ette! Ja räägib, et on olemas veel mingid Rooma numbrid!!!”
„Kas ta on täielik idioot või?!” hüüatab geograafiaõpetaja. „Nagu oleks neil seal Itaalias Rooma linnas ühed numbrid, aga Barcelonas juba teised???”
*
Ameerika lasteaias küsib kasvataja:
„Lapsed, kes on maailma kõige tuntum inimene? Kes õigesti vastab, saab auhinnaks tahvli šokolaadi.”
„Maailma kõige tuntum inimene on meie president Barack Obama!” hüüab Tom kähku.
„Õige, Tom. Šokolaad on sinu.”
„Vabanda, Lady Gaga, aga äri on äri.”
*
USAs on keelatud omavoliliselt närilisi mürgitada. Farmer läheb ametiasutusse loa järele:
„Suslikud pistsid kogu mu saagi kinni ja sõid end sellest paksuks. Lubage mul nad ära mürgitada!”
„Ei, kõigepealt peab ekspert teie kahju üle vaatama.”
Sõidabki farmer koos eksperdiga farmi poole tagasi, kui viimane äkki sõrmega osutab ja küsib:
„Kuule, kas sul püss on? Sinu põllul on karu!”
„Ma ju rääkisin teile, et suslikud sõid end mu saagist paksuks!”
*
USA narkovastase võitluse agentuuri (DEA) agent külastab ühte farmerit ja nõuab õigust tema põllud üle vaadata.
„Muidugi, härra,” vastab farmer. „Ainult sellele põllule seal,” näitab käega, „ärge mingil juhul minge ...”
„Kuulge, minu selja taga on föderaalvõim!” ajab agent end puhevile. „Kas näete seda kuramuse märki? See märk annab mulle õiguse minna sinna, kuhu tahan! Ka eramaale! Ilma igasuguste küsimuste või takistusteta! Kas on selge?”
„Okei, härra, teil on täielik õigus minna, kuhu iganes tahate.”
Viie minuti pärast näeb farmer, kuidas agent ummisjalu tema poole tormab, kannul hiigelsuur ja tulivihane pull. Farmer viskab tööriistad maha, seab käed suu ette ja karjub täiest kõrist agendile:
„Sinu märk! Näita talle oma kuramuse märki!”
*
Ameerikas võtab autojuht hääletaja peale. Mõne kilomeetri pärast märkab juht, et ta kell on käe pealt kadunud. Ta haarab püstoli ja röögatab hääletajale:
„Sa igavene lurjus, anna aga kell siia!”
Hääletaja kuuletub, annab juhile kella ja ta visatakse autost välja. Kui autojuht koju jõuab, on tema naise esimesed sõnad:
„Kallis, sul oli täna hommikul nii kiire, et sa unustasid oma kella koju.”
*
1950. aastate Nõukogude Liit. Ameerika turist otsustab gaseeritud vett proovida. Ta läheb automaadi juurde, paneb kopika sisse ja ootab. Automaat sisiseb, rögiseb ja oigab, muud ei midagi. Ameeriklane paneb teise kopika – ikka ei midagi. Paneb kolmanda – sama lugu. Mees seisab, sügab kukalt ja korraga lööb ta nägu särama:
„Aga see on ju idee!”
Ja nii sündisidki esimesed Las Vegase mänguautomaadid.
*
Mees rändab Ameerikas ringi. Õhtu kätte jõudes hakkab ta öömaja otsima. Ainsal võõrastemajal, mille ta leiab, ripub silt „Ainult mustadele!”.
Häda ei anna häbeneda. Mees ostab karbi musta viksi ja teeb end neegriks. Ta läheb võõrastemajja, võtab toa ja palub omanikul ennast kell kuus hommikul üles äratada.
Kell kuus ajabki omanik mehe üles. Too läheb duši alla ja hakkab värvi maha hõõruma. Nühib ja nühib, aga ei midagi.
Pärast selgus, et omanik oli hoopis vale mehe üles äratanud.
*
Ameerika arst küsib Eesti arstilt:
„Kui palju te teenite?”
„Keskmiselt poolteist tuhat,” vastab Eesti arst.
„Jah, ega päevad pole vennad!”
*
Rahvusvahelisel arstide sümpoosionil esineb ameeriklane:
„Me tegime unikaalse operatsiooni. Patsient kaotas silma, me tegime talle uue silma – puust! Ta näeb suurepäraselt!”
„Meil kaotas üks mees autoavariis suguorgani,” räägib venelane. „Me õmblesime talle selle asemel lehma udara. Mees suudab nüüd oma naist rahuldada ja annab päevas veel viis liitrit piimagi!”
„See on võimatu!” protesteerib ameeriklane. „Kes seda näinud on?”
„Eks ikka teie puusilmaga patsient!” vastab venelane.
*
Ameerika miljonär sõidab taksoga koju ja annab juhile viis dollarit jootrahaks.
„Tänan,” ütleb taksojuht, „aga eile sõidutasin ma teie tütart ja tema andis mulle jootrahaks kümme dollarit.”
„Mõni ime,” vastab miljonär, „tema isa on ju rikas mees, mina aga olen vaeslaps!”
*
Ameerikas korraldati liiklusteemaliste plakatite konkurss. Võitis mees, kelle tekst oli lühike ja selge:
„Kas sõidate 50ga ja elate 100seks – või vastupidi!”
*
Londoni baaris teeb keegi inglane külastajaile ettepaneku kuulata anekdooti lollidest ameeriklastest. Seepeale astub tema juurde turjakas noormees ja teatab:
„Kuule, sõber, sa vaata mind tähelepanelikult – ma olen Florida osariigi meister kikkpoksis. Ja selles lauas seal istuvad mu sõbrad Mike ja John. Mike on New Yorgi ragbimeeskonna kapten, John aga endine poksija, kes teenib praegu merejalaväes. Noh, kuidas on, kas tahad ikka oma anekdooti rääkida?”
Inglane vaatab ameeriklaste poole ja raputab pead:
„Teate, härra, ma mõtlesin ümber – ma ei tahaks ühte ja sama anekdooti kolm korda rääkida!”
*
Baaris kohtuvad ameeriklane ja inglane.
„Tead, Tommy, Ameerika on väga suur maa,” räägib ameeriklane. „Ma võin hommikul oma autosse istuda ja sõitma hakata ning õhtuks pole ma veel oma koduosariigistki välja jõudnud.”
„Tean-tean, John,” noogutab inglane. „Meil Inglismaal on ka selliseid viletsaid autosid.”
*
Üks Ameerika ajakirjanik ei suuda Chicagos kuidagi ööbimispaika leida, kuna kõik hotellid on puupüsti rahvast täis. Lõpuks läheb ta hotelli, kus on sageli viibinud, kuid administraator on siingi järeleandmatu:
„Kahjuks pole ühtegi vaba numbrit!”
„Minu teada hoitakse kõigis esindushotellides alati paari tuba USA presidendi jaoks,” ütleb ajakirjanik administraatorile. „Oletan, et teil siin on samuti?”
„Muidugi on,” vastab administraator uhkelt.
Ajakirjaniku nägu lööb särama:
„Nagu te just äsjasest teleülekandest nägite, viibib härra president praegu Texases ega kavatse ööseks teile tulla. Järsku saan mina teda asendada?”
*
Ameerika hullumajja tuleb komisjon ja küsib peaarstilt:
„Kuidas te vahet teete, kas mees simuleerib haiget või on tõepoolest hull?”
„See on lihtne. Ma küsin neilt niisugust asja: kuulus meresõitja kapten Cook tegi kolm reisi, ühel reisil ta hukkus. Millisel?”
„Milleks nii raske küsimus?” vihastab komisjon. „Ja miks Inglise ajaloost, kui meil oleks Ameerika ajaloost palju kergemaid võtta?!”
*
Ameeriklane on esmakordselt Inglismaal rebasejahil. Pärast jahti juhitakse tema tähelepanu kohalikele jahitavadele:
„Kui keegi näeb rebast, siis ta hüüab „Võta!”, mitte „Näe, kus see väike hoorapoeg hiilib!”.”
*
Vestlevad kaks Ameerika ärimeest:
„Smithi juveeliärisse on juba kolm korda sisse murtud, aga politsei pole suutnud vargaid tabada.”
„Aga Smith ise? On ta midagi ette võtnud?”
„Muidugi võttis. Ta on ju tõeline ameeriklane! Ta pani vitriini võltskalliskivid ja seadis üles automaatse videokaamera, mis pidi varast filmima, kui see jälle juveelide järele tuleb.”
„Tubli poiss! Vaat see on mõte! Ja kuidas läks?”
„Varas jättis võltsitud kivid rahule ja varastas videokaamera. Ka tema osutus sajaprotsendiliseks ameeriklaseks.”
*
Vestlevad kaks ameeriklast, kellest üks on pärit Chicagost ja teine Los Angelesest:
„Meil Chicagos on kuritegevus nii õitsval järjel, et kui tahad poest musti sukki osta, siis küsitakse sult pea ümbermõõtu.”
„Meil LAs varastatakse jälle nii palju, et inimesed ei julge oma majagi ööseks õue jätta.”
*
„Kas te „Sevilla habemeajajat” teate?” küsitakse ameeriklaselt.
„Ei, ma pole Sevillas isegi käinud,” vastab ameeriklane.
*
Ameerika ajakirjanik intervjueerib Inglise kirjanikku. Vestluse käigus paneb ameeriklane jalad lauale ja küsib:
„Vabandage, ega see minu komme teid äkki ei häiri?”
„Oh, ärge muretsege,” vastab inglane, „te võite kõik neli jalga lauale panna.”
*
Ameerika senaator meenutab oma esimest valimiskampaaniat:
„Mul oli tollal vägev koer, kes terroriseeris kogu ümbruskonda. Ühel ilusal päeval tuli minu juurde naabrite delegatsioon. Nad teatasid, et hääletavad kõik minu poolt nagu üks mees. Sellest liigutatuna hakkasin neid tänama. „Me tahame ainult selle neetud krantsi Washingtoni saata,” seletasid nemad.”
*
Ameeriklane sureb. Tema naine tahab temaga pärast surma rääkida ja laseb ühel sensitiivil spiritistliku seansi korraldada.
„John?” küsib naine.
„Jah, Mary,” tuleb vastus tema mehe häälega.
„John, kus sa oled ja millega tegeled?”
„Hommikul me kõik sööme, k...pime ja magame. Päeval sööme, k...pime ja magame. Õhtul sööme, k...pime ja magame. Ja nii iga jumala päev.”
„Kus sa siis oled, John? Paradiisis?”
„Ei, ma olen küülik ühes Kentucky farmis.”
*
Vestlus Ameerikas:
„Jack, kas oled endale maja ostnud?”
„Jah, järelmaksuga.”
„Ja täieliku sisustuse?”
„Jah, ka järelmaksuga.”
„Teleri?”
„Samuti järelmaksuga.”
„Uue auto?”
„Järelmaksuga.”
„Ja naise võtsid ka järelmaksuga?”
„Küll sa oled rumal! Nii lühiajalisi tehinguid järelmaksuga ei tehta.”
*
Ameerika miljonär jutustab:
„Kui me naisega Ameerikasse tulime, oli meil kahe peale ainult kaks senti. Me ostsime selle eest kaks räpast õuna, pesime ära ja müüsime nelja sendi eest maha. Selle raha eest ostsime neli räpast õuna, pesime puhtaks ja müüsime maha juba kaheksa sendi eest.”
„Aga mis edasi sai?” küsib keegi kuulajaist.
„Noh, edasi suri mu vanaema ja pärandas meile kaks miljonit dollarit.”
*
Ajakirjanik küsitleb Ameerika koduperenaist:
„Öelge, proua Smith, kas teie pereelu on õnnelik?”
„Oo jaa! Mul on neli kena poega ja suurepärane mees!”
„Ja millega nad praegu tegelevad?”
„Kõige noorem poeg, John, on Iraagis, Michael on Afganistanis ja Bill on Kosovos. Aga kõige vanem – Peter – valmistub Iraani minema.”
„Aga kus teie abikaasa on?”
„Tema sõidab mööda maailma loengusarjaga „Kuidas takistada venelaste sissetungi teistesse riikidesse”.”
*
Ameeriklane sõidab Floridasse puhkama, kuid haigestub äkki ja sureb. Tema surnukeha saadetakse koju New Yorki. Matustel pöördub üks sõpradest lese poole:
„Taevake, kui hea meie John välja näeb!”
„Või veel!” vastab lesk. „Kaks nädalat Floridas tulid talle kõvasti kasuks!”
*
Vestlevad kaks ameeriklast:
„Kus te oma puhkuse veetsite?”
„Maltal.”
„Kus see asub?”
„Ei tea, me lendasime sinna.”
*
Kui Jumal tahab ameeriklasi karistada, saadab ta neile kaela maavärinad, taifuunid ja orkaanid. Kui Jumal tahab teisi rahvaid karistada, saadab ta neile kaela ameeriklased.
*
Mitu ameeriklast on vaja, et elektripirni vahetada?
101. Üks vahetab pirni ja sada jälgivad, et selle juures ei rikutaks vähemuste õigusi.
*
Vestlevad kaks ameeriklast:
„Taevas pole ühtki pilve.”
„See on nende neetud pilvelõhkujate töö!”
*
Paks ameeriklane tellib McDonaldsis:
„Palun mulle topelt megaburger, kahed suured friikartulid, jäätisekokteil, kolm õunapirukat ja lõpuks üks suur dieetkoola!”
*
Ameeriklase päevikust:
Kell 8.00 – hoidsin oma kontoris ära terroriakti, lõigates läbi kaks kahtlast juhet.
Kell 8.05 – miskipärast ei tööta klaviatuur ja hiir ...
*
Baaris istuvad ameeriklane ja juut. Äkki virutab ameeriklane juudile vastu lõugu.
„Mille eest?!” ägab juut, kui on end taas püsti ajanud.
„Titanicu eest!” vastab ameeriklane.
„Kuidas – Titanicu eest?”
„Noh, mulle räägiti, et õnnetuse põhjustas keegi Iceberg!”
*
„Teie kodumaa on tõesti ilus,” ütleb ameeriklane inglasele, „ainult ma ei saa aru, miks te sellele katust pole peale ehitanud!”
*
„Miks pole USA presidendiks kunagi olnud naine?” küsib inglane ameeriklaselt.
„Kuidas miks?” imestab ameeriklane. „Kas sa siis ei tea, et president ei tohi olla noorem kui 35 aastat?”
*
Inglane ja ameeriklane kiitlevad oma riigi saavutustega.
„Inglismaal on kõige kiiremad ja paremad habemeajajad maailmas!” teatab inglane.
„Jumal, kui mahajäänud te olete!” põlastab ameeriklane. „Meil Ameerikas aetakse habet juba ammu automaatides. Paned lõua avasse, lased kümme senti sisse ja paari minuti pärast on põsed puhtad.”
„Aga igal inimesel on ju erineva kujuga lõug!”
„Esimesel korral küll.”
*
Ameeriklasest kõrtsilaulja kurdab inglasest kolleegile:
„Sain hiljuti koledasti tõmmata, kui nõustusin Alaska osariigi pealinnas ühe öö laulma.”
Nähes, et inglane aru ei saa, lisab ameeriklane:
„Olete te kunagi mõelnud, kui pikk on polaaröö?!”
*
Ameerika turist jalutab Tel Avivis mere ääres ja näeb õngitsevat juuti, kellel ripub konksu otsas kell. Ta küsib imestunult:
„Kuulge, mida te selle kellaga teete?”
„Kas te siis ei näe, et püüan kala,” vastab juut.
„Aga kuidas siis kellaga kala püütakse?”
„Seda ei saa ma teile öelda, see on firmasaladus.”
„Siin on teile 25 dollarit, öelge mulle see saladus,” palub ameeriklane.
Juut võtab raha ja selgitab:
„Ma panen kella vees helisema, kalad ehmuvad ja tõusevad pinnale. Nii neid lollikesi püütaksegi.”
„Ja kas olete tõesti mõne kätte saanud?”
„Teie olete täna kolmas.”
*
Ameeriklane roomab kõrbes, ise janusse suremas, ja soiub:
„Vett! Vett!”
Leiab siis liiva seest dollari ja soigumine muutub:
„Õlut! Õlut!”
*
Kuidas kutsutakse Ameerikas intelligentset inimest?
Turistiks.
*
Ameerika turist küsib hollandlaselt:
„Mida sümboliseerivad teie lipu värvid?”
„Taksosõitu,” vastab hollandlane. „Kõigepealt ootad tänaval seni taksot, kuni oled külmast sinine. Taksos lähed hirmu pärast näost valgeks, nähes, kuidas juht sõidab. Ja lõpuks lähed vihast punaseks, kui selgub, et ta on su valesse kohta viinud.”
„Järelikult tähendavad teie lipu värvid sama, mis meie omadki,” märgib ameeriklane. „Ainult Ameerikas hakatakse veel ka tähti nägema, kui juht sõidu hinna teatab.”
*
Üks idaranniku ameeriklane ei suuda kuidagi otsustada, kuhu puhkusele sõita: kas Las Vegasesse või Los Angelesse. Lõpuks helistab ta ühte lennufirmasse ja uurib hindu.
„Pilet Las Vegasesse maksab meil praegu 300 dollarit,” teatab infosekretär.
„Aga Los Angelesse?”
„Lend Los Angelesse maksab ainult 99 dollarit, aga see lend on ümber-istumisega.”
„Ja kus see ümberistumine on?”
„Las Vegases.”
*
Ameeriklane räägib sõbrale:
„Tulin eile Londonist. Tead, inglannasid on äärmiselt kerge ära rääkida! Mul oli neid palju: Jane, Cathy, Mary, John ...”
„Kes-kes?” imestab sõber. „John???”
„Tead, seal Londonis oli selline udu ...”
*
Elatanud ameerika abielupaar külastab Roomat. Nad puhkavad ühes kohvikus jalgu ja naine kaebab:
„Ma olen sellest pidevast ringikäimisest nii väsinud!”
„Ära muretse, Mary,” lohutab mees. „Mida kauem me siin hinge tõmbame, seda vanemad on Colosseumi varemed, kui me lõpuks nendeni jõuame.”
*
Kaks ameerika turisti kohtuvad Pariisis.
„Ma olen juba kolm päeva Pariisis olnud, kuid pole veel kordagi Louvre’is käinud,” kurdab üks.
„See on kindlasti tingitud siinsest veest ja harjumatust toidust,” arvab teine.
*
Ameerika turistid Ussuuri taigas. Äkki hüppab tihnikust välja tiiger.
„Rahu!” hüüab matkajuht. „Tiigril on kõht täis!”
„Kust te seda teate?” küsib üks turist.
„Kas teie siis ei näe, et härra Smith on juba pool tundi kadunud?!”
*
Ameeriklane naaseb Inglismaalt. Sõber küsib:
„Kas nägid seal ka kuningalossi? Mihuke see välja nägi?”
„Tead, sõber, pärast meie filmistuudioid, bensiinijaamu ja hamburgeri-putkasid ei jätnud see mulle just erilist muljet.”
*
Ameerika turistid külastavad keskaegset Inglise lossi. Üks turist eksib koridoride rägastikus ära ja kohtab vaimu, kes seletab talle, et kummitab seal juba seitsesada aastat.
„Väga tore,” hingab ameeriklane kergendatult. „Sel juhul oskate mulle kindlasti juhatada, kus tualett asub.”
*
Ameerika turisti, kes kavatseb keskaegsesse lossi ööseks jääda, hoiatatakse, et seal kummitab, mistõttu lossis olevat eluohtlik ööbida. Jänki küsib vanalt lossivalvurilt, kas seal on kunagi midagi kummalist juhtunud.
„Kummalist? Ei, härra. Viimane veider lugu juhtus 25 aastat tagasi.”
„Ja mis siis juhtus?”
„Siis jäi inimene, kes selles lossis ööbis, ellu.”
*
Inglise lord näitab ameerika turistile oma valdusi:
„Ja selle lossi ehitasid minu esivanemad.”
„Vahva lugu! Ka minu vanaisa oli müürsepp!”
*
Vanemalt ameeriklannalt küsitakse, kas ta on viibinud Pariisis.
„Ma ei või täpselt kinnitada, võibolla olengi,” vastab vanaproua. „Piletid muretseb alati mu mees.”
*
Ameerika turist sõidab mööda Iirimaad ringi. Ühel päeval märkab ta põllul hernehirmutist. Soovides teravmeelitseda, näitab ta seda oma saatjale ja küsib:
„Kas see on üks teie kohalikke elanikke?”
„Oh ei,” vastab giid kähku, „see on samasugune turist nagu teiegi.”
*
Ameeriklane on Dublinis. Ta ütleb giidile:
„Teil siin Iirimaal on kõik kuidagi väike ja vilets! Näiteks selle maja seal oleksime meie Ameerikas küll kolm korda suurema ehitanud!”
„Seda arvan minagi,” vastab giid. „See on nimelt hullumaja.”
*
Ameeriklane teeb ümbermaailmareisi ja saabub lennukiga Pariisi. Giid astub tema juurde ja hakkab elavalt seletama:
„Louvre, Eiffeli torn, Jumalaema kirik ...”
„Pole vaja!” vehib ameeriklane käega. „Öelge lihtsalt, mis maa?”
*
Giid räägib Louvre’is ameerika turistidele:
„See siin on magamistuba, kus magasid Louis XII, Louis XIII, Louis XIV ja Louis XV.”
Üks turist märgib:
„Taevake, kui kitsastes tingimustes nad elasid: nii palju inimesi ühes toas!”
*
Ameerika turist on Pariisis. Giid viib ta Eiffeli torni juurde.
„Olen siin juba kaheksandat korda,” ütleb turist imestunult, „aga ikka pole midagi muutunud. Ilmselt pole nad veel naftat leidnud.”
*
Ameeriklane tuleb Prantsusmaalt tagasi ja räägib sõbrale:
„Ma ostsin suurepärase Rubensi.”
„Mitu hobujõudu?” küsib sõber.
*
Ameerika turist ohkab Roomas Colosseumi ees:
„Miks nad siis ehitama hakkasid, kui neil piisavalt võimsust ja materjale polnud.”
*
Ühes Ameerika ajalehes kuulutati välja lugejate võistluse auhinnad: I auhind – reis Pariisi ühele; II auhind – reis Londonisse ühele; lohutusauhind – reis Pariisi koos abikaasaga.
*
Ameerika turist satub eksootikapoodi ja näeb letil kuulsa inimahvi Boru pealuud. Hind on soodne ja jänki ostabki kolba ära.
Mõned aastad hiljem satub ta samasse poodi ja näeb riiulil taas Boru kolpa, seekord märksa suuremat. Vihane turist nõuab aru:
„See on ju ilmne ostjate petmine!”
„Rahunege, härra,” lausub müüja. „Eelmine pealuu kuulus noorele Borule, aga see on täiskasvanud Boru oma.”
*
Ameerika turist ostab Himaalaja mägiküla suveniiripoest endale sajandeid vana piibu. Ostu uurides märkab ta piibuvarrel mingeid märke ja küsib poemehelt, mida need tähendavad. See ei oska midagi öelda ja soovitab jänkil kohaliku suguharu pealikut külastada. Ameeriklane lähebki pealiku juurde, seletab talle asja ära ja ulatab piibu. Pealik uurib tükk aega märke ja vastab siis:
„Siia on kirjutatud: „Suitsetamine on kahjulik teie tervisele”.”
*
Ameerika turist sõidab bussiga Alpides ja pöördub juhi poole:
„Öelge, palun, kust need hiigelsuured kaljud siia said?”
„Need tõid siia jääliustikud,” vastab bussijuht.
„Aga kuhu liustikud jäid?”
„Läksid uute kaljude järele.”
„Tänan teid!” ütleb ameeriklane ja kirjutab kuuldu märkmikusse üles.
*
Ameerika miljonär saabub Šveitsist turismireisilt ja räägib tuttavatele üleolevalt:
„Jaa, Šveits on ilus maa küll, aga võta neilt nende järved ja mäed ära, ja kogu sellest ilust ei jää enam midagi järele!”
*
Ühte New Yorgi raamatukauplusesse siseneb elegantne daam ja pöördub müüja poole:
„Mul on vaja ladina-inglise vestlussõnastikku, kus oleksid sellised väljendid nagu „Kus on lennuväli?”, „Millise bussiga raudteejaama sõita?” jms. Kas teil on sellist sõnastikku?”
„Vabandage, aga ladina keeles pole selliseid sõnu,” seletab müüja. „Sel ajal, kui ladina keelt räägiti, polnud lennuvälju ega autobusse.”
„See pole võimalik! Te ajate midagi segi! Ma sõidan nädala pärast Ladina- Ameerikasse, aga teie tahate mind veenda, et seal pole busse!”
*
Vanemalt ameeriklannalt küsitakse, kas ta on viibinud Veneetsias.
„Olen küll,” vastab vanaproua, „aga sattusin halval ajal – oli uputus ja kõik tänavad olid vee all.”
*
Kaks ameerika turisti omavahel:
„Kas nägite Norras ka fjorde?”
„Aga loomulikult, need loomakesed on ju nii usaldavad!”
*
„Eks ole, see on ju täitsa nagu põrgu?” ütleb ameerika turist vulkaani kraatrisse vaadates.
„Oh neid ameeriklasi!” imestab giid. „Igal pool on nad käinud, kõik on neil nähtud ...”
*
Surev Ameerika senaator pihib:
„Ma varastasin riigi raha, ümbritsesin end sulide ja gangsteritega, lasin raukadel ja vaeslastel nälgida. Kõige tähtsamad olid mulle raha ja võim ...”
„Jätame poliitika, mu poeg,” katkestab teda vaimulik, „ja räägime sinu pattudest.”
*
Ameerika senaator einestab restoranis. Omanik tuleb tema juurde ja küsib:
„Kuidas teile meie firmaroog maitseb, härra?”
„Väga!” vastab senaator. „Kahju ainult, et kartulid on selles praes absoluutses enamuses!”
*
Ühe Londoni restorani söögikaardil on märkus ameeriklaste jaoks:
„Kui te tõepoolest tahate oma sigaretti vastu taldrikut kustutada, siis on meie personal meelsasti valmis serveerima teile tuhatoosides.”
*
Kupees istub hästi säilinud vanaproua vastas ameeriklane, kes keskendunult nätsu närib. Mõne aja pärast pöördub leedi tema poole ja ütleb:
„See on teist väga kena, et te mu meelt vestlusega lahutada püüate, aga ma pean teid hoiatama, et olen täiesti kurt.”
*
Ameerika turist külastab Shakespeare’i sünnimaja. Pärast seda raudteejaama ooteplatvormil seistes, räägib ta sõbrale:
„Mõtle ometi, John, et kunagi seisis samal platvormil ka Shakespeare ja vaatas rongi oodates kaugusse ...”
*
„Euroopa jalgpall?” ütleb ameeriklane mõtlikult. „Ja milles seisneb selle mängu mõte?”
„Pall tuleb väravasse lüüa,” seletatakse talle.
„Aga miks lastakse siis kahel mehel kogu aeg väravates passida?” imestab ameeriklane. „Nad rikuvad ju kogu mängu ära.”
*
„Kuidas te nii palju ordeneid olete saanud?” küsitakse ühelt Ameerika kindralilt.
„Teate, seda peab oskama,” vastab kindral. „Ei pea olema seal, kus neid teenitakse, vaid seal, kus neid jagatakse.”
*
Aurik lahkub Ateenast. Sillale tuleb hästiriietatud ameeriklanna, näitab käega kaugenevate mägede poole ja küsib:
„Härra kapten, mis valge asi seal mägede peal on?”
„See on lumi, proua,” vastab kapten.
„Noh, ma mõtlesin ise ka, et lumi, aga üks härra ütles mulle just, et see on hoopis Kreeka.”
*
Tallinna lennujaamas kõnetab eestlane ühte turisti:
„Vabandage, kas te olete välismaalane?”
„Kuidas, palun?!” vihastab see. „Teie olete välismaalane, mina aga olen ameeriklane!”