Оглавление
Erwin Schrödinger. Mis on elu?
MIS ON ELU?
SAATEKS
EESSÕNA
I. TEEMA KÄSITLUS KLASSIKALISE FÜÜSIKU SEISUKOHAST
Uurimuse üldiseloomustus ja eesmärk
Statistiline füüsika. Põhiline erinevus struktuuris
Naiivse füüsiku lähenemine teemale
Miks on aatomid nii väikesed?
Organismi toimimine vajab täpseid füüsikaseadusi
Füüsikaseadused põhinevad aatomite statistikal ning on seetõttu ainult ligikaudsed
Nende täpsus põhineb osalevate aatomite suurel arvul. Esimene näide (paramagnetism)
Teine näide (Browni liikumine, difusioon)
Kolmas näide (mõõtmistäpsuse piirid)
√n reegel
II. PÄRILIKKUSE MEHHANISM
Klassikalise füüsiku ootus, olemata kaugeltki triviaalne, on väär
Pärilikkuse koodkiri (kromosoomid)
Keha kasvamine rakkude jagunemise teel (mitoos)
Mitoosis kahekordistub iga kromosoom
Taandjagunemine (meioos) ja viljastamine (süngaamia)
Haploidsed indiviidid
Taandjagunemise tähtsus
Ristsiire. Omaduste paiknemine
Geeni maksimaalne suurus
Väikesed arvud
Püsivus
III. MUTATSIOONID
“Hüppelised” mutatsioonid kui loodusliku valiku toimeala
Mutatsioonid annavad puhtatõulisi järglasi, see tähendab, nad on täielikult päritavad
Lokaliseerimine. Retsessiivsus ja dominantsus
Veel mõne oskussõna seletus
Sugulusaretuse kahjulik mõju
Paar üldist ning ajaloosse puutuvat vahemärkust
Mutatsioon peab olema harv sündmus
Röntgenikiirguse tekitatud mutatsioonid
Esimene seadus. Mutatsioon on üksiksündmus
Teine seadus. Selle sündmuse lokaliseeritus
IV. KVANTMEHAANILINE TÕENDUSMATERJAL
Klassikalise füüsikaga seletamatu püsivus
On seletatav kvantteooriaga
Kvantteooria. Diskreetsed olekud. Kvanthüpped
Molekulid
Molekulide stabiilsus sõltub temperatuurist
Matemaatiline vahepala
Esimene parandus
Teine parandus
V. DELBRÜCKI MUDELI KÄSITLUS JA TESTIMINE
Pärilikkusaine üldjooneline mudel
Selle mudeli ainulaadsus
Mõned harilikud eksiarvamused
Aine erinevad “olekud”
Eristus, mis on tõeliselt oluline
Aperioodiline tahkis
Miniatuursesse koodi kätketud mitmekesine sisu
Võrdlus faktidega: stabiilsuse aste; mutatsioonide hüppelisus
Loomulikult valitud geenide stabiilsus
Mutantide puhutine väiksem stabiilsus
Temperatuur mõjutab ebastabiilseid geene vähem kui stabiilseid
Kuidas röntgenikiirgus tekitab mutatsiooni
Röntgenikiirte tõhusus ei sõltu spontaansest muteeruvusest
Pööratavad mutatsioonid
VI. KORD, KORRATUS JA ENTROOPIA
Tähtis järeldus Delbrücki mudelist
Korrapärale tuginev korrapära30
Elus aine väldib langemist tasakaaluolekusse
Elus aine toitub “negatiivsest entroopiast”
Mis on entroopia?
Entroopia statistiline tähendus —
Korrastus, mida säilitatakse ümbritsevast keskkonnast korra hankimise arvel
Märkus VI peatüki kohta
VII. KAS ELU PÕHINEB FÜÜSIKASEADUSTEL?
Oletatavad uued seadused organismis
Ülevaade bioloogilisest olukorrast
Kokkuvõte füüsikalisest olukorrast
Silmatorkav kontrast
Kaks teed korrapärasuse tekitamiseks
Uus printsiip ei ole füüsikale võõras
Kella käimisest
Kellamehhanism on siiski statistiline
Nernsti teoreem
Pendelkell on sama hästi kui nulltemperatuuril
Kellamehhanismi ja organismi suhe
EPILOOG. DETERMINISM JA VABA TAHE37
VAIM JA AINE
I. TEADVUSE FÜÜSIKALISED ALUSED
Probleemi olemus
Esialgne vastus
Kõlblus42
II. MAAILMA-MÕISTMISE ARENG48, 49
Kas bioloogiline umbtee?
Darvinism tundub süngena
Käitumine mõjutab valikut
Näiline lamarkism52
Harjumuste ja oskuste geneetiline kinnistumine
Intellektuaalse evolutsiooni ohustatus
III. OBJEKTIVEERIMISE PRINTSIIP
IV. ARITMEETILINE PARADOKS63
V. TEADUS JA RELIGIOON
VI. MEELTEGA TAJUTAVATE OMADUSTE MÕISTATUSLIKKUS
AUTOBIOGRAAFILISI VISANDEID
ELU JÕUD
1. Jõud kui liikumise ja paigalseisu põhjus
2. Väljade jõud ja nende staatiline tasakaal
3. Energia, soojus ja temperatuur
4. Soojusmahtuvus ja entroopia
5. Elu kui dünaamiline tasakaal kõrgemal tasemel
6. ATP – elu jõu andja
7. Fotosüntees ja taimed
8. Elus mitteperioodiline kristall kui pusle
9. Geenid ja põlvkondade vahetus
10. Homo sapiens’i erilisus
Elu erilised jõud
