Avasta enda jaoks meediumist juristi Mark Anthony valgustavad ja lohutust pakkuvad lood sellest, kuidas ta on aidanud inimestel suhelda vaimumaailma lahkunud lähedastega. “Igavese elu tõend” pakub võimalust meelt ülendavaks teekonnaks, mis hajutab vaimudega suhtlemist saatva hirmu ja ebausu ning esitab surmajärgse elu kohta põhjapanevaid küsimusi. Raamatus käsitletakse ka selliseid valusaid probleeme, nagu kuritegevus, mõrv, enesetapp ja õnnetustes ellujäänute süütunne. See teedrajav raamat ehitab silla üle spirituaalsuse ja teadusmaailma lahutava kuristiku ning toob vaimudega suhtlemise nüüdisaega, kinnitades taas kord, et Jumal ja taevariik on olemas, et vaim on surematu, et kord ootab meid taaskohtumine siitilmast lahkunud lähedastega. “Igavese elu tõend” tutvustab uusi vaimudega suhtlemist selgitavaid mõisteid ja käsitusi, mis põhinevad teadusel, teoreetilisel füüsikal, füsioloogial, teoloogial ja elulistel tõenditel.
Оглавление
Mark Anthony. Igavese elu tõend. Vaimudega suhtlemine kui surmajärgse elu tõend
Eessõna
Sissejuhatus
1. Spirituaalne olukorrateadlikkus
2. Pärilikud selgeltnägijavõimed kui kahe teraga mõõk
3. Taeva eesriiet kergitades
4. Teispoolsuse tasandid
5. Teispoolsus, kollektiivne teadvus ja sellest eraldumine
6. Dimensioonidevaheline suhtlus
7. Mitmetähenduslikud sõnumid
8. Sagedusmajakad: kahesuunaline Armastuse tänav
9. Teadvus ja isiksus on igavesed
10. Mõrvad ja õigluse teine pool
11. Enesetapp ja teispoolsus
12. Reinkarnatsioon: õiglus ja jumalik tasakaal
13. Lapse surm ja teispoolsus
14. Loomad ja tingimusteta armastus taevast
15. Valgustatus: seesmise valguse tervitamine
Tänusõnad
Kontakteeru autoriga
Отрывок из книги
Surmalähedaste kogemuste (SLK) uurijana ei tahtnud ma meediumitega suuremat tegemist teha, eriti oma karjääri algul.
Minu surmalähedaste kogemuste uuringud ja huvi UFO-kontaktide vastu olid ühe akadeemilise taustaga inimese jaoks niigi piisavalt veidrad. Pealegi ei olnud ma huvitatud surmajärgse elu tõestamisest ega mõne hea juhtumi leidmisest, mis kinnitaks teadvuse säilimist pärast füüsilist surma. Mind oli alati rohkem huvitanud see, mida me surmalähedastest kogemustest õppida võime, ning oma üliõpilastel ja lugejatel lasksin ise järeldusi teha – selliseid, nagu nemad soovisid.
.....
“Jõudsin fuajeesse. See oli uskumatu … Kaaraknad olid purunenud, marmorseinad pragunenud, liftid alla kukkunud, maalid ja skulptuurid sodiks muutunud. Lihtsalt kohutav,” jätkas ta.
“Viimaks sain majast välja.” Reed vaikis hetkeks. “Kõik oli kontrolli alt väljas! Inimesed jooksid ja karjusid; igal pool olid tuletõrjujad ja politseinikud. Karen kadus kuhugi rahva sekka – kaotasin ta silmist. Ja siis ma kuulsin …” Reed peatus ja tõmbas hinge.
