Kui aju puhkab. Praktiline teejuht ajukahjustusega inimesele ja tema lähedastele

Оглавление

Kadri Mölder. Kui aju puhkab. Praktiline teejuht ajukahjustusega inimesele ja tema lähedastele

Sissejuhatus

Eessõna

Taastumiskursus

Sissejuhatus

Esimesed sammud

Kursuse sisu

Samm sammu järel

Töö ja praktika

Lõpuettekanded

Argipäev

Tugigrupid

Alternatiivsed võimalused

AIVO LUGU

Aivo ja taastumiskursus

Esimesed eneseületused

Tuleb tajuda piiri

Taasleitud hobid

Kuhu ja kuidas edasi?

Teine aasta Astangul

Peamise eesmärgi täitumine

Areng ja muutused

HENRI LUGU

Henri ja taastumiskursus

Õnnetuses kaduma läinud

Kõik uus on taasleitud vana

Meeldivad tegevused innustavad

Uued eesmärgid

Kasvav iseseisvus

Teise õppeaasta tulemused

Kolmas aasta Astangul

Areng ja muutused

MIHHAILI LUGU

Mihhail ja taastumiskursus

Keha ja vaimu koostöö

Kohanemine ja uus algus

Huvid ja hobid kui motivatsioon

Esimene arenguvestlus ja uued sihid

Kui algatusvõimet jääb väheks

Edusammude hindamine

Teine aasta taastumiskursusel

Kuidas tunda elu maitset

Tagasi tööle

Teise kursuseaasta kokkuvõte

Areng ja muutused

MUUTUSED AJUKAHJUSTUSE JÄREL

Elu kõverpeeglite labürindis

Aju funktsioonid

Kuidas liigub aeg, kuhu kaob energia?

Üks samm korraga

Kui mälu enam ei mäleta

Miks keel ei kuula sõna?

Tähelepanu, valmis olla, start!

Minapilt ja kõrvalpilk

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika

Taastumisetrepist üles

Ajutegevuse taastumine

Rancho skaala

Ravi, toetused ja teenused pärast ajukahjustust

VÕIMALUSED EESTIS

Haigekassa

Sotsiaalkindlustusamet

Rehabilitatsiooniplaan

Erihoolekandeteenused

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus

Kohalik omavalitsus

Eesti Töötukassa

Muud võimalused

Astangu keskus

Kes saavad keskuses õppida?

Õppetöö

Asukoht

Õpilaskodu

Toitlustamine

Vaba aja tegevused

Kaitstud töö

Abivahendikeskus (Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskus)

Rehabilitatsiooniplaanid ja teenused

Teraapiad ja võimalused

Kuidas psühholoog aidata saab?

Kuidas logopeed aidata saab?

Kuidas muusikaterapeut aidata saab?

Kuidas kunstiterapeut aidata saab?

Kuidas sotsiaaltöötaja aidata saab?

Kuidas tegevusterapaut aidata saab?

Kuidas füsioterapeut aidata saab?

Kuidas tööhõivespetsialist aidata saab?

PRAKTILINE KÄSIRAAMAT. Soovitused ajukahjustusega inimesele

Igapäevaelu korraldamine ja mälu toetamine

Suhtlemine

Igapäevased tegevused

Füüsilise seisundi säilitamine ja parandamine

Emotsioonide juhtimine

Meeldiv ja kasulik tegevus

Töötamine

Nõuanded lähedastele

Esimesed olulised sammud

Eeltöö taastumise toetamiseks

Muutunud elukorraldus

Olulised pisiasjad

Struktuuri ehk kindla korra saab luua

Tegutsemine toetab taastumist

Kõne ja selle mõistmine

Emotsioonid ja suhtlemine

Teistmoodi argipäev

Võimalused eraldi elamiseks

Kui oma on korraga võõras

Ennast ei tohi unustada

Elu läheb edasi

Üldised soovitused ajukahjustusega inimesega suhtlemiseks

Kasulikud viited

Kokkuvõte

Tänusõnad

Отрывок из книги

Kui sageli juurdled sa selle üle, kust tulevad mõtted, mida mõtled, sõnad, mida ütled, plaanid, mida teed, otsused, mida langetad. Miks sa liigud just nii, aga mitte teisiti? Miks teed asju ühel, aga mitte teisel moel, suhtled nii, nagu suhtled ja elad sedaviisi, nagu elad. Oma mõtteid, tegusid, käitumist ja valikuid hakkame analüüsima enamasti siis, kui miski meid selleks sunnib. Vahel mitte ainult meid, vaid ka meie lähedasi.

Ajukahjustus, olgu see siis tekkinud haiguse või trauma tagajärjel, on üks neist kubjastest mis sunnib inimest oma elu äärmise tähelepanuga üle vaatama ja vajalikul moel muutma. Enamasti tekib ajukahjustus ootamatult ja nagu keerulised olukorrad ikka, lööb segamini mitte ainult ajukahjustuse saanud inimese, vaid ka tema pereliikmete elu. Hirm, teadmatus ja segadus vahelduvad ootuse, lootuse ja rahuloluga. Tekib palju küsimusi ja ehmatusega võib selguda, et vastuseid pole. Kõik see, mis varem oli nii selge ja enesestmõistetav, on korraga kadunud. Mida mõelda, kuidas öelda, millega tegeleda, kuhu liikuda? Ja kui ise vastuseid ei tea, siis kes oskab aidata?

.....

Meeskonna sees on kokku lepitud põhimõtted, millest kõik tundides kinni peavad. Arvesse võetakse iga rühmaliikme eripära ja vajadusi ning neid suunatakse ja toetatakse üksmeelselt. Nõnda on kasu programmis osalemisest suurem. Omavahel vahetatakse infot osalejate edusammude kohta. Kindlatel aegadel toimuvad meeskonna kohtumised, kus arutatakse läbi nii edasiminekud kui probleemid ja otsustatakse, kuidas edasi liikuda.

Tundide teemad on seotud ja jagatud ühise eesmärgi saavutamiseks. Kui tulemas on jõulud, mida tähistatakse rühmas koos, siis on vaja rohkesti ühistööd: kaunistada ruum, kutsuda külalised (meeskond), arutada ja otsustada, kuidas aega sisustada, valmistada toidud (kalkuleerida toidu maksumus, osta toiduained, küpsetada jmt), katta laud, valmistada kingitused, need pakkida, harjutada kinkide üleandmist, pärast pidu koristada ruum. Jõule tähistatakse paar tundi, aga ettevalmistusi selleks saab teha mitu nädalat.

.....