Читать книгу Lühikokkuvõte Yuval Noah Harari teosest “21 õppetundi 21. sajandiks” - Evelin Kivilo-Paas - Страница 2

Mida sa arvad sellest, kui Netflix või Amazon otsustaksid sinu eest, kellega sa abiellud või kus peaksid töötama? Kardad, et Amazon paneb puusse? Aga kui sa ise seda teed? Kumb variant on hullem?

Suurandmed ja algoritmid. Tehisintellekt ja info- ja biotehnoloogia revolutsioon. Teadusulme žanr on juba maailmale näidanud, kuidas need võivad langetada ka meie elu kõige kaalukamaid otsuseid. Tehnoloogiline väljakutse on üks suurematest proovikividest, millega praegune maailm silmitsi seisab ning sellega alustab ka oma raamatut “21 õppetundi 21. sajandiks” üks tänapäeva silmapaistvamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari. See on tema kolmas raamat minevikku uuriva “Sapiensi” ja tulevikku vaatava “Homo Deusi” järel. Artiklikogumik keskendub oleviku põletavatele võtmeprobleemidele.

Vähetähtsa informatsiooni alla mattuvas maailmas seisneb võim selguses. See ongi üks autori eesmärke – luua selgust ja näidata suurt pilti.

Harari vaatleb peamisi jõude, mis kujundavad ühiskondi kõikjal maailmas ja mõjutavad suure tõenäosusega ka meie planeedi tulevikku.

Millest räägib Donald Trumpi võimule tõus? Mida teha võltsuudiste ulatusliku levikuga? Miks vaevleb liberaalne demokraatia kriisis? Kas Jumal on tagasi? Kas meid ootab ees uus maailmasõda? Milline tsivilisatsioon valitseb maailma – lääs, Hiina või islam? Kas Euroopa peaks oma väravad sisserändajatele valla hoidma? Kas rahvuslus suudab lahendada ebavõrdsuse ja kliimamuutuse probleemid? Mida peaks ette võtma terrorismiga? Nendele suurtele küsimustele läheneb raamat ülemaailmsest seisukohast, jätmata kõrvale ka isiklikku tasandit.

Harari raamatute menu seisneb selles, et ta suudab teha keerulised asjad arusaadavaks ja lihtsaks. Temaga juba igav ei hakka!

Praegune maailmakord on iganenud ning võimatu on ennustada, milliseks see kujuneb. Me ei loe enam muutusi aastakümnete ega isegi aastatega, vaid kuude ja päevade, isegi minutitega. Mis juhtub inimesega selles maailmas, kus ainus kindel asi on see, et miski pole kindel?

Keeruline on määratleda konkreetset sihtrühma, kellele autor on oma teose suunanud. Võimalik, et ta kirjutabki kogu maailmale – ühtaegu nii Indoneesia moselmile kui ka Euroopa poliittehnoloogile, kooliõpetajale, padurahvuslasele, nutisõltlasele.

Ta kirjutab igaühele, kes soovib maailma rohkem mõista. Kohe kindlasti kirjutab ta inimesele, kes soovib haarata kontrolli oma elu üle (tagasi).