Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I

Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I
Автор книги: id книги: 1096656     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 2307,94 руб.     (22,92$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: Биографии и Мемуары Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949730391 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 12+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku mõtteruumi uus salapärane nimi – Fanny de Sivers (1920‒2011). Pärnus sündinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija jõudis enne Teise maailmasõja puhkemist õppida Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi päritolu tõttu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jätkas akadeemilisi õpinguid erinevates Euroopa ülikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjäärist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tõttu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustäratavalt mitmekülgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise järel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid väga erinevatel teemadel. Käesolev kogumik on esimene köide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalaküsimus, jõulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema põnevat isikut ja elukäiku.

Оглавление

Fanny de Sivers. Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I

Saateks

I

KOGU MU ELU ON ADVENDIAEG

Keeleteadlane, esseist ja hulkuja Fanny de Sivers

Tantsi, tantsi, keeruta …

Kas ainult jõulukuusk ja säravad küünlad?

Pagana jõuluvana!

Jõulud ja kaardid

Puud ja jõulupuud

Joosepi jõulusõnum

Noore Joosepi himu ja armastus

Jõulud ja ajalugu

Kui kuskil maakolkas toimub midagi olulist

Iga päev on rõõmupüha

Särav jõuluapelsin

Jõulud ilma Jumalata

TÄNA, HOMME, ÜLEHOMME

Kas te usute Jumalat? Kui jaa, siis missugune ta on? Vastab Fanny de Sivers

Usu „leidmisest”

UUE TESTAMENDI EVANGEELIUMIDEST

Alguses oli Sõna

Markus ja tema sõnum

Jõululood Uues Testamendis

Algkristlik kirjandus

Mõtteid Pühakirja lugemise üle

Kirjutatud sõna peab saama kuuldavaks

Piibli lugemisest: Jumal vastab alati

Sõnad – palve, patt ja pärispatt

Puhas süda

Vihkav kirjaviis nõukogude tindipotist

Mis keeles ütles Jumal: „Saagu valgus!”

Kolmne Jumal surma vastu

Jumala keerulised teed

OLEME MITTE AINULT JUMALA LAPSED, VAID KA TEMA PARTNERID

Kirikulaulud olid venivad ja koledad

Palve on sisemine hoiak

Usuasjadest on raske aru saada

Õuna lugu on tahtis

Inimene on oma uhkuse ori

Eesti proosakirjanduses pole olulisi probleeme

Mis on kultuur

Prantsuse keel on eesti keelest rikkam

Ei usalda emotsioone

Vabadus on olemas

TEADLASED JA TEADMINE JUMALAST

Jumal ja teadus

Konflikt usu ja teaduse vahel

Uued perspektiivid

Teadlased, Looja ja Ilmutus

TEADUS „TEISE MAAILMA” VÄRAVAL

Usk teadusesse – ebausk või ideoloogia?

Tõeluse tembud

Mõistus ja usk Prantsuse Akadeemias

Loomine: kas Jumala abiga või ilma?

LINA, MIS NÄGI ÜLESTÕUSMIST

Pilt linal

Esimene negatiiv maailmas

Kristuse kuju?

Arstide arvamus

Ülestõusmise flash

Küsimärk Torino surilina kohal

Viimane sõna

II

KUI VAIMUSTUDA EI SUUDA, ON ELU KUIDAGI MAGE. Vastab Fanny de Sivers

LIHALIK NAINE

Täiuslik naine

Maarja „verevaesus” kristlikus folklooris

Maarja ja Joosep

Armastus kõrgemas astmes

Vaimustuv ja nooruslik ka vananedes

MAARJA ILMUMISED AJALOOS JA TÄNAPÄEVAL

Maarja taevaviimine

66. Lourdes’i ime

Palju sillakesi on usutava ja uskumatu vahel

Usupropaganda vastu

Neitsi Maarja külaskäigud Kairos El Waraqi kirikus

Naine, kes aitab ja õpetab

Lootuse täht – Maarja

Naise armastus vaenu ja vihkamise vastu

HEA JA KURJA VAHEL KOOS FANNYGA

SAATAN VÄLJASPOOL MÜTOLOOGIAT

Vastane

Uskuda või mitte?

Kurja vaimu materialiseerumine

Kaotatud lahingu järel

Segaduse vastu Jumala rahu

KURI, KURAT JA MEIE MAAILM

Ka kurat usub …

Kurat ei tembuta

Kui Maa möirgab ja suremine paneb hõiskama …

Naised Kolgata teel

Võitlus Kurja vastu

Kõige võimsam relv

EDUMARATON ON SUUR EKSITUS

Vaba valik pessimismi ja optimismi vahel

Tühja elu tunnistusi

Kuidas teha lapsest suli?

Vanemate vastutus noorte narkomaanias

Kui sõnu ei ole, siis aitab rusikas!

Valetamise reostus

Vabadus, porno ja eneserespekt. Piirideta vabameelsus õõnestab Euroopa tsivilisatsiooni

Õpetlik skandaal „pesufestivali” ümber

Homoseksuaalsus proportsioonide puntras

Kollektiivse enesetapu sündroom: ägedad sisetülid ja mõtlematud abordid ohustavad tulevikku

Põgenemine teise ilma

Eutanaasia ei halasta, vaid tapab

Demokraatia lubab tappa?

Uus ideoloogia on uus hädaoht

Andke lapsele isa

Keha koosneb rakkudest: Prantsusmaal väheneb abielude arv

Sõna sõimu vastu

Kas teretan sind surnu käega

Vastutusest ei pääse

Et aasta tuleks uus!

Igal oma eetika

Ärirahva eetikamure

Eurooplaste mälu tuleb värskendada

III

ELU, PÜHAKUD JA KIVIAEG EUROOPAS

Fanny maja

Mis on moraal

Kiviaeg Prantsusmaal

Elu mõte

Tagasi Pariisi

EUROOPA ÜHTSUSEL ON PIKAD JUURED

Frangid – Euroopa eelkäijad

Euroopa ühenduse rajas Karl Suur

Abrahami järeltulijad

Kolm naist Euroopa ühenduse hälli juures

Kuldne pime keskaeg

Vabaõhuooper püha Bernhardiga

Ajalootund kinosaalis. Orléans’i neitsi, nagu ta vist ikka oli

Doktor Martini hirmud

Mõtteid kullatõbiste aastapäeva puhul 1492-1992

Riik, Natsioon ja sisserändajad. Uitmõtted ühe suvise filmiõhtu järel

Balzaci arveteõiendus ajakirjandusega

Parima Lenini eluloo kirjutas prantslanna

Härra Lenini võimumasin

Inkvisitsioonist on kasvanud hirmutis

Ristisõda ja ketserijaht

XIX sajand lõppes täpselt 15. aprillil 1912!

Meid varitsevad jäämäed

UUT JUTTU VANAST BESTSELLERIST

Fanny de Sivers lõpetas Pariisis Johannese evangeeliumi uue tõlke

Sõna lihtsus

Tõlkimise kunst

Usu sotsiaalsus

MILLENNIUMI VAHETUS EUROOPAS

Maailmalõpp Pariisi moemaja aknast

Huvitav hullumeelne suvi

Mure järelpõlve pärast

Musta päikese päev

Päike kanamunal

Nostradamuse tekstid erutavad endiselt

Sajandilõpu ilutulestik

Pariisi millenniumirattad pöörlevad

Aasta 2000 tuli nagu kiviajal!

Sektid hangeldavad hingehädaga

Vaese õnnistus

Ohver või enesetapp?

Mees, keda meiegi peaksime meeles pidama

Argine ja püha

Millimeetri-pikkune paavst

Rõõm on tunda, et me ei ole üksi oma tõekspidamistega

INIMENE, RELIGIOON JA KULTUUR

Religioon on lahutamatu osa kultuurist

Kas metsas või kirikus?

Kui süda on tühi ja mõte unine …

Issand, kuhu peaksime siis minema?

Paastumine: mitte ilu-, vaid hingeravi

Mõtteid paastuajaks

Varjupaik ja lahinguväli

Pagana palverännak

Pauluse aasta

Rõõmus üllatus Pauluse aasta lõpetuseks

Korintose daamide soeng ja inglid

Katoolne või katoliiklane?

Valgusega Idast Läände

Aken

Ka kivid saavad kanda Jumala sõnumit

Pühakoda ja remondiraha

Euroopa tähepärg

IV

LISANDUSI LIIVI LOOLE

MAARJAMAA MINEVIK JA TÄNAPÄEV

Soome-ugri nutulaul

Maarjamaa ja Maarja

Kuhu jäi meil Maarja?

Natsioon – kuni rahvas tahab

Quo vadis, Estonia?

Miks Eesti pole veel poliitiliselt küps?

Rahvata kultuur

Kultuurimure? Tohoh!

Just väävelkollast!

Valitseda ei oska, kirjutada aga küll!

Muda määrib ka loopijat

Naine söögilaual

Kartkem vaimupimedust

Tohoh, või demokraatia!

Solidaarsus ja ühistegevusliikumine: olukord ja perspektiivid

Üllatav Balti-vastane propaganda

Prantslaste pilk Eestile

President ja vabariiklik süsteem

Pole väärikat järglast

Rahvas on vanemad ja järeltulijad

Riik minu südames

Eestlane ja tema ristiusk

Blasfeemia ja matslikkuse piirimail

Saateks „Maarjamaale”27

Fantaasiaränd Veski tänavasse

Julgus tunnistada

VÄHEMUS TEEB AJALUGU, MITTE HULGAD

Sild lapsepõlve: pilvi rohkem kui päikest

Elult õpitud

Esseist – Fanny de Sivers (valikuliselt)

Kolmkümmend telegrammvastust (mõned valikud üsna tühistest küsimustest)

Elukiri õnnitleb – Fanny de Sivers 90

SUREMINE KUI SEIKLUS JA ÕDE EMMANUELLE

Enda ehitatud vanglas

Oh teie (meie) vaesed rikkad!

Keegi, kes õpetab elama ja surema

Toredad kortsud

Surm peaks olema elu kõige ilusam päev …

Sada aastat armastust ja rõõmu

Hauatagusest dünaamikast

Rõõmsat hingedepäeva

Surnuist ülestõusmine

Euroopa ja ristiusk

LISA

RISTIKÄIK MAARJAMAA EEST

Sissejuhatuseks

I PEATUS: JEESUS MÕISTETAKSE SURMA

Meditatsioon

Palve

II PEATUS: JEESUS PEAB OMA RISTI KANDMA

Meditatsioon

Palve

III PEATUS: JEESUS KUKUB ESIMEST KORDA

Meditatsioon

Palve

IV PEATUS: JEESUS KOHTAB OMA EMA

Meditatsioon

Palve

V PEATUS: KÜREENE SIIMON AITAB JEESUST RISTI KANDA

Meditatsioon

Palve

VI PEATUS : VERONIKA PÜHIB JEESUSE NÄGU

Meditatsioon

Palve

VII PEATUS: JEESUS KUKUB TEIST KORDA

Meditatsioon

Palve

VIII PEATUS: JEESUS KOHTAB JERUUSALEMMA NAISI

Meditatsioon

Palve

IX PEATUS: JEESUS KUKUB KOLMANDAT KORDA

Meditatsioon

Palve

X PEATUS: JEESUSE RIIDED VÕETAKSE ÄRA

Meditatsioon

Palve

XI PEATUS: JEESUS NAELUTATAKSE RISTIPUULE

Meditatsioon

Palve

XII PEATUS: JEESUS SUREB RISTIL

Meditatsioon

Palve

XIII PEATUS: JEESUS VÕETAKSE RISTILT MAHA

Meditatsioon

Palve

XIV PEATUS: JEESUS PANNAKSE HAUDA

Meditatsioon

Palve

XV PEATUS: KRISTUS ON ÜLES TÕUSNUD!

Meditatsioon

Palve

Ingli tervitus

Отрывок из книги

See ei vähendanud üllatavaid tunnetuslikke dimensioone autori puhul, keda hakkas avaldama ka Vikerkaar: „Midagi väga „teistsugust” oli tema kirjutistes – need olid küll eestlase kirjutatud, kuid eestlase, kes valdab tavalisest hoopis teistsugust informatsiooni, toob teateid sootuks tundmatust maailmast.”1

Nüüd on lähenemas võimeka keeleteadlase ja publitsisti, tõlkija ja etnoloogi sajas sünniaastapäev. Veendunud katoliiklasena on ta olnud silmapaistev ka oma usu- ja usundialaste kirjutistega.

.....

Paistab siiski, et jõulupuu „juured” lähevad tagasi paganaaega. Teame, et Skandinaavia kandis on ammu pühitsetud talvist pööripäeva, mil süüdati tõrvikuid ja riputati puudele kirevaid paelakesi. Pühitsetud kuuskede jalale toodi ohvreid ja neid ohverdati ka päikesele. Selle kultuse jälgi on leitud pronksiaja koopamaalingutelt. Ka roomlased kasutasid oma elamu dekoratsiooniks kuuseoksi, samuti eefeud ja astelpõõsaid.

Kõigis mütoloogiates esineb puid. Neid austatakse ja neilt oodatakse kaitset või kasu. Ka meie esivanematel olid oma pühad puud ja hiied. Paganliku puudekultuse pärast on katoliku kirik kaua aega meie jõulukuuske kahtlaseks pidanud. Veel 1935. aastal nimetas Osservatore Romano seda „paganlikuks ja eksootiliseks moeks”!

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I
Подняться наверх