Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Fanny de Sivers. Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I
Saateks
I
KOGU MU ELU ON ADVENDIAEG
Keeleteadlane, esseist ja hulkuja Fanny de Sivers
Tantsi, tantsi, keeruta …
Kas ainult jõulukuusk ja säravad küünlad?
Pagana jõuluvana!
Jõulud ja kaardid
Puud ja jõulupuud
Joosepi jõulusõnum
Noore Joosepi himu ja armastus
Jõulud ja ajalugu
Kui kuskil maakolkas toimub midagi olulist
Iga päev on rõõmupüha
Särav jõuluapelsin
Jõulud ilma Jumalata
TÄNA, HOMME, ÜLEHOMME
Kas te usute Jumalat? Kui jaa, siis missugune ta on? Vastab Fanny de Sivers
Usu „leidmisest”
UUE TESTAMENDI EVANGEELIUMIDEST
Alguses oli Sõna
Markus ja tema sõnum
Jõululood Uues Testamendis
Algkristlik kirjandus
Mõtteid Pühakirja lugemise üle
Kirjutatud sõna peab saama kuuldavaks
Piibli lugemisest: Jumal vastab alati
Sõnad – palve, patt ja pärispatt
Puhas süda
Vihkav kirjaviis nõukogude tindipotist
Mis keeles ütles Jumal: „Saagu valgus!”
Kolmne Jumal surma vastu
Jumala keerulised teed
OLEME MITTE AINULT JUMALA LAPSED, VAID KA TEMA PARTNERID
Kirikulaulud olid venivad ja koledad
Palve on sisemine hoiak
Usuasjadest on raske aru saada
Õuna lugu on tahtis
Inimene on oma uhkuse ori
Eesti proosakirjanduses pole olulisi probleeme
Mis on kultuur
Prantsuse keel on eesti keelest rikkam
Ei usalda emotsioone
Vabadus on olemas
TEADLASED JA TEADMINE JUMALAST
Jumal ja teadus
Konflikt usu ja teaduse vahel
Uued perspektiivid
Teadlased, Looja ja Ilmutus
TEADUS „TEISE MAAILMA” VÄRAVAL
Usk teadusesse – ebausk või ideoloogia?
Tõeluse tembud
Mõistus ja usk Prantsuse Akadeemias
Loomine: kas Jumala abiga või ilma?
LINA, MIS NÄGI ÜLESTÕUSMIST
Pilt linal
Esimene negatiiv maailmas
Kristuse kuju?
Arstide arvamus
Ülestõusmise flash
Küsimärk Torino surilina kohal
Viimane sõna
II
KUI VAIMUSTUDA EI SUUDA, ON ELU KUIDAGI MAGE. Vastab Fanny de Sivers
LIHALIK NAINE
Täiuslik naine
Maarja „verevaesus” kristlikus folklooris
Maarja ja Joosep
Armastus kõrgemas astmes
Vaimustuv ja nooruslik ka vananedes
MAARJA ILMUMISED AJALOOS JA TÄNAPÄEVAL
Maarja taevaviimine
66. Lourdes’i ime
Palju sillakesi on usutava ja uskumatu vahel
Usupropaganda vastu
Neitsi Maarja külaskäigud Kairos El Waraqi kirikus
Naine, kes aitab ja õpetab
Lootuse täht – Maarja
Naise armastus vaenu ja vihkamise vastu
HEA JA KURJA VAHEL KOOS FANNYGA
SAATAN VÄLJASPOOL MÜTOLOOGIAT
Vastane
Uskuda või mitte?
Kurja vaimu materialiseerumine
Kaotatud lahingu järel
Segaduse vastu Jumala rahu
KURI, KURAT JA MEIE MAAILM
Ka kurat usub …
Kurat ei tembuta
Kui Maa möirgab ja suremine paneb hõiskama …
Naised Kolgata teel
Võitlus Kurja vastu
Kõige võimsam relv
EDUMARATON ON SUUR EKSITUS
Vaba valik pessimismi ja optimismi vahel
Tühja elu tunnistusi
Kuidas teha lapsest suli?
Vanemate vastutus noorte narkomaanias
Kui sõnu ei ole, siis aitab rusikas!
Valetamise reostus
Vabadus, porno ja eneserespekt. Piirideta vabameelsus õõnestab Euroopa tsivilisatsiooni
Õpetlik skandaal „pesufestivali” ümber
Homoseksuaalsus proportsioonide puntras
Kollektiivse enesetapu sündroom: ägedad sisetülid ja mõtlematud abordid ohustavad tulevikku
Põgenemine teise ilma
Eutanaasia ei halasta, vaid tapab
Demokraatia lubab tappa?
Uus ideoloogia on uus hädaoht
Andke lapsele isa
Keha koosneb rakkudest: Prantsusmaal väheneb abielude arv
Sõna sõimu vastu
Kas teretan sind surnu käega
Vastutusest ei pääse
Et aasta tuleks uus!
Igal oma eetika
Ärirahva eetikamure
Eurooplaste mälu tuleb värskendada
III
ELU, PÜHAKUD JA KIVIAEG EUROOPAS
Fanny maja
Mis on moraal
Kiviaeg Prantsusmaal
Elu mõte
Tagasi Pariisi
EUROOPA ÜHTSUSEL ON PIKAD JUURED
Frangid – Euroopa eelkäijad
Euroopa ühenduse rajas Karl Suur
Abrahami järeltulijad
Kolm naist Euroopa ühenduse hälli juures
Kuldne pime keskaeg
Vabaõhuooper püha Bernhardiga
Ajalootund kinosaalis. Orléans’i neitsi, nagu ta vist ikka oli
Doktor Martini hirmud
Mõtteid kullatõbiste aastapäeva puhul 1492-1992
Riik, Natsioon ja sisserändajad. Uitmõtted ühe suvise filmiõhtu järel
Balzaci arveteõiendus ajakirjandusega
Parima Lenini eluloo kirjutas prantslanna
Härra Lenini võimumasin
Inkvisitsioonist on kasvanud hirmutis
Ristisõda ja ketserijaht
XIX sajand lõppes täpselt 15. aprillil 1912!
Meid varitsevad jäämäed
UUT JUTTU VANAST BESTSELLERIST
Fanny de Sivers lõpetas Pariisis Johannese evangeeliumi uue tõlke
Sõna lihtsus
Tõlkimise kunst
Usu sotsiaalsus
MILLENNIUMI VAHETUS EUROOPAS
Maailmalõpp Pariisi moemaja aknast
Huvitav hullumeelne suvi
Mure järelpõlve pärast
Musta päikese päev
Päike kanamunal
Nostradamuse tekstid erutavad endiselt
Sajandilõpu ilutulestik
Pariisi millenniumirattad pöörlevad
Aasta 2000 tuli nagu kiviajal!
Sektid hangeldavad hingehädaga
Vaese õnnistus
Ohver või enesetapp?
Mees, keda meiegi peaksime meeles pidama
Argine ja püha
Millimeetri-pikkune paavst
Rõõm on tunda, et me ei ole üksi oma tõekspidamistega
INIMENE, RELIGIOON JA KULTUUR
Religioon on lahutamatu osa kultuurist
Kas metsas või kirikus?
Kui süda on tühi ja mõte unine …
Issand, kuhu peaksime siis minema?
Paastumine: mitte ilu-, vaid hingeravi
Mõtteid paastuajaks
Varjupaik ja lahinguväli
Pagana palverännak
Pauluse aasta
Rõõmus üllatus Pauluse aasta lõpetuseks
Korintose daamide soeng ja inglid
Katoolne või katoliiklane?
Valgusega Idast Läände
Aken
Ka kivid saavad kanda Jumala sõnumit
Pühakoda ja remondiraha
Euroopa tähepärg
IV
LISANDUSI LIIVI LOOLE
MAARJAMAA MINEVIK JA TÄNAPÄEV
Soome-ugri nutulaul
Maarjamaa ja Maarja
Kuhu jäi meil Maarja?
Natsioon – kuni rahvas tahab
Quo vadis, Estonia?
Miks Eesti pole veel poliitiliselt küps?
Rahvata kultuur
Kultuurimure? Tohoh!
Just väävelkollast!
Valitseda ei oska, kirjutada aga küll!
Muda määrib ka loopijat
Naine söögilaual
Kartkem vaimupimedust
Tohoh, või demokraatia!
Solidaarsus ja ühistegevusliikumine: olukord ja perspektiivid
Üllatav Balti-vastane propaganda
Prantslaste pilk Eestile
President ja vabariiklik süsteem
Pole väärikat järglast
Rahvas on vanemad ja järeltulijad
Riik minu südames
Eestlane ja tema ristiusk
Blasfeemia ja matslikkuse piirimail
Saateks „Maarjamaale”27
Fantaasiaränd Veski tänavasse
Julgus tunnistada
VÄHEMUS TEEB AJALUGU, MITTE HULGAD
Sild lapsepõlve: pilvi rohkem kui päikest
Elult õpitud
Esseist – Fanny de Sivers (valikuliselt)
Kolmkümmend telegrammvastust (mõned valikud üsna tühistest küsimustest)
Elukiri õnnitleb – Fanny de Sivers 90
SUREMINE KUI SEIKLUS JA ÕDE EMMANUELLE
Enda ehitatud vanglas
Oh teie (meie) vaesed rikkad!
Keegi, kes õpetab elama ja surema
Toredad kortsud
Surm peaks olema elu kõige ilusam päev …
Sada aastat armastust ja rõõmu
Hauatagusest dünaamikast
Rõõmsat hingedepäeva
Surnuist ülestõusmine
Euroopa ja ristiusk
LISA
RISTIKÄIK MAARJAMAA EEST
Sissejuhatuseks
I PEATUS: JEESUS MÕISTETAKSE SURMA
Meditatsioon
Palve
II PEATUS: JEESUS PEAB OMA RISTI KANDMA
Meditatsioon
Palve
III PEATUS: JEESUS KUKUB ESIMEST KORDA
Meditatsioon
Palve
IV PEATUS: JEESUS KOHTAB OMA EMA
Meditatsioon
Palve
V PEATUS: KÜREENE SIIMON AITAB JEESUST RISTI KANDA
Meditatsioon
Palve
VI PEATUS : VERONIKA PÜHIB JEESUSE NÄGU
Meditatsioon
Palve
VII PEATUS: JEESUS KUKUB TEIST KORDA
Meditatsioon
Palve
VIII PEATUS: JEESUS KOHTAB JERUUSALEMMA NAISI
Meditatsioon
Palve
IX PEATUS: JEESUS KUKUB KOLMANDAT KORDA
Meditatsioon
Palve
X PEATUS: JEESUSE RIIDED VÕETAKSE ÄRA
Meditatsioon
Palve
XI PEATUS: JEESUS NAELUTATAKSE RISTIPUULE
Meditatsioon
Palve
XII PEATUS: JEESUS SUREB RISTIL
Meditatsioon
Palve
XIII PEATUS: JEESUS VÕETAKSE RISTILT MAHA
Meditatsioon
Palve
XIV PEATUS: JEESUS PANNAKSE HAUDA
Meditatsioon
Palve
XV PEATUS: KRISTUS ON ÜLES TÕUSNUD!
Meditatsioon
Palve
Ingli tervitus
Отрывок из книги
See ei vähendanud üllatavaid tunnetuslikke dimensioone autori puhul, keda hakkas avaldama ka Vikerkaar: „Midagi väga „teistsugust” oli tema kirjutistes – need olid küll eestlase kirjutatud, kuid eestlase, kes valdab tavalisest hoopis teistsugust informatsiooni, toob teateid sootuks tundmatust maailmast.”1
Nüüd on lähenemas võimeka keeleteadlase ja publitsisti, tõlkija ja etnoloogi sajas sünniaastapäev. Veendunud katoliiklasena on ta olnud silmapaistev ka oma usu- ja usundialaste kirjutistega.
.....
Paistab siiski, et jõulupuu „juured” lähevad tagasi paganaaega. Teame, et Skandinaavia kandis on ammu pühitsetud talvist pööripäeva, mil süüdati tõrvikuid ja riputati puudele kirevaid paelakesi. Pühitsetud kuuskede jalale toodi ohvreid ja neid ohverdati ka päikesele. Selle kultuse jälgi on leitud pronksiaja koopamaalingutelt. Ka roomlased kasutasid oma elamu dekoratsiooniks kuuseoksi, samuti eefeud ja astelpõõsaid.
Kõigis mütoloogiates esineb puid. Neid austatakse ja neilt oodatakse kaitset või kasu. Ka meie esivanematel olid oma pühad puud ja hiied. Paganliku puudekultuse pärast on katoliku kirik kaua aega meie jõulukuuske kahtlaseks pidanud. Veel 1935. aastal nimetas Osservatore Romano seda „paganlikuks ja eksootiliseks moeks”!
.....