Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Fanny de Sivers. Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II
Fanny de Sivers. Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II
Saateks
KIRJAD EESTI SOPRADELE. JOULUAJA KIRJAD. Lootuse aeg
Rahuaeg
Ainult mööduv rõõm?
Pühadeäri
Laste püha
Imede öö
Abitu Jumal
Millal saame inimeseks?
Näha last
Pilte on vaja
Missugune Jumal?
„Püha Maa“
Jõulusõim
Koobas. Loomad
Kui pühad on peetud
Meie sõprus
Aken valguse jaoks
Poeg ilma Emata?
Jumalaema
Eeva ja Pandora
Dominus tecum
PAASTUAJA KIRJAD. Nälgimine ja heaolu
Loobumine üleliigsest
Apluse vältimine
Armastus ja hoolitsus
Ilmalik paastumine
Paastumine ja almuste andmine
Juutide ja kristlaste paastumine
Paastumine, kaastunne ja abivalmidus
Paastumine ja Jeesuse kiusatused
Leivakiusatus ja leivaprobleem
Paastumine ja andestus
Paastumine tervendab ja annab jõudu
UHELT KALDALT TEISELE. Mõtisklusi Surnutepüha puhul. Igaühel oma surm
Sõpru-abilisi teiselt kaldalt
Tuled: purgatoorium ja põrgu
* * *
***
Meie aitame, meid aidatakse
Teadvuse ja mälu autonoomia
Liikumised surija ümber
Joosep õpetab surema
Au Jumala templile
Reliikviate mõttest
Jubeduse müsteerium
Hing ei rända, vaid tõuseb Jumalani
… et expecto resurrectionem mortuorum
Ära nuta, kui sa mind armastad
***
PRANTSUSE KIRJAD. VILJATERA GALLIA MULLAS VERCINGETORIX (72—46 EKR)
PUUDE OPILASEST, KES OPETAS KUNINGAID CLAIRVAUX’ BERNARD (1090—1153)
ALGUSES JA LOPUS OLI ARMASTUS BEATRICE PORTINARI (1264—1290)
VABA NAINE 14. SAJANDI VANKUVAS MASKULIINSES UHISKONNAS SIENA PUHA KATARIINA (1347—1380)
Häda siin ja häda seal
Naine maskuliinses ühiskonnas
Kristuse koolitusel
Apostel rahva seas
Tee poliitikasse
Naine, kes julgeb ja tohib
Paavsti abiline
Lõhe kirikus
„Nad kuulgu või ärgu kuulgu!”
Pärandus
Karl Ristikivi „Mõrsjalinik“
KARJATUDRUK, KES PAASTIS PRANTSUSMAA JEANNE D’ARC (1412—1431)
OPETAJAST-NALJAHAMBAST, KELLE NIMEKS JEAN DE LA FONTAINE (1621—1695) Märkmeid tema 300. surma-aastapäeva järel
PARFUMEERITUD SURMAINGEL LOUIS-ANTOINE-LEON DE SAINT-JUST (1767—1794)
KIRJANDUST JA KINO VICTOR HUGO JUUBELISUVEL
VAIKUSEL ON HELGED VARVID EUGENE FROMENTIN (1820—1876)
CLAUDELIANA EHK UHE NAISE HAVITAMINE CAMILLE CLAUDEL (1864—1943)
AU JA HABI. OPETLIKKU UHE PRANTSUSE OHVITSERI ONNETUSEST ALFRED DREYFUS (1859—1935)
* * *
KES PUSTI ELAB, VOIB KA PUSTI SURRA CHARLES PÉGUY (1873—1914), POEET, PROHVET JA PALVERANDUR
NEIU 19. SAJANDI ROOSIAIAST THÉRÈSE MARTIN (1873—1897)
DEKADENTSI DAAMID (XX SAJANDI ALGUPOOLEL)
MANGUD JA MANGIJAD ENNE PLAHVATUST EHK TUDRUKUD, KES ARMASTASID OMA AJASTUT
Diana abielu inglise fašistiga
Unity armumine Hitlerisse
Veendunud kommunist Jessica
Romaanikirjanik Nancy
Õdede õnn ja õnnetus
ARMASTUS JA FILOSOOFIA NING (MUUSEAS) SUPIKAUSIPROBLEEM: MARTIN HEIDEGGER (1889—1976) JA HANNAH ARENDT (1906—1975)
AGA ROOSI NIMI OLI CONSUELO: ANTOINE DE SAINT-EXUPÉRY (1900—1944) JA TEMA ABIKAASA CONSUELO (1901—1979)
TRUUDUS RAHVUSLIKELE VAARTUSTELE: PHILIPPE LECLERC (1902—1947) JA TEMA NAINE THÉRÈSE
BORIS VILDE (1908—1942) EESTI SEIKLEJA JA PRANTSUSMAA KANGELANE
Kus on siin tõde? Kus vale?
Poliitikat ja muud Boris Vilde vanglapäevikus
Kas Vilde on antifašist?
Viited:
MUINAS-KREEKAST RISTIUSU EESKOTTA SIMONE WEIL (1909—1943)
KAOSEST OOMEGANI: TEILHARD DE CHARDIN’I TEOSTE ILMUMISE PUHUL
SONAD JA VIIS. UHE APARDUNUD NOBELI AUHINNA PUHUL: JEAN-PAUL SARTRE (1905—1980)
FILOSOOF-MASSAJA MICHEL FOUCAULT (1926—1984)
PRANTSUSE AKADEEMIA JA TEMA „SUREMATU” NAINE MARGUERITE YOURCENAR (1903—1987)
UKS KAASAEGSETEST „MOTTEMEISTRITEST” CLAUDE LÉVI- STRAUSS (1908—2009)
DÉCA-DANCE EHK DEKADENTS-TANTS SONADEGA SERGE GAINSBOURG (1928—1991)
INIMESTE MAAILM. PRANTSUSMAA JA REVOLUTSIOONID. REVOLUTSIOON JA KEISRI KUSIMUS
1789—1989. MILLE JUUBEL?
MAI 1968 – TANTS KURISTIKU AAREL
VOIMUKIUSATUS. Poliitiline võimukiusatus
Üldinimlik tahe domineerida
Teadlaste võimukiusatus
Võimukiusatus ja armastus
Religioosne võimukiusatus
NELJAS KASK. Vanemate ja esivanemate austamine
Nuhtlev Jumal
Õnnistav Jumal
Austus ja armastus esivanemate vastu
NEEDUS NAISE PEAL
Emaõiguse müüt
Mehe hegemoonia
Füsioloogiline opositsioon
Piibli needus
Naise restaureerimine: selg sirgu!
Uued ühiskondlikud suhted
Võrdne, kuid mitte sama
Sajandilõpu pessimism
Andke talle tema peenis tagasi!
Ummikust välja …
LOODUS, LOOMAD JA MUUSIKA. LEPING LOODUSEGA
SITASITIKA SONNIKUVEDU, TIGUDE SUUDLUS JA MUID PILTE ROHURAHVA ELUST-OLUST
ONNELIK KASS RAHUSTAB NARVE
PIIBLI-MOSAIIK LOOMADEGA
Loomad ja esemed nagu inimesed
Eurooplaste ja baltlaste usuline allakäik
Kristlik taust ja blasfeemia
ELEVANT, KES LAHEB KIRJANDUSLUKKU
MINNALASKMINE ON LOLLAKATE LAHENDUS
Loomad juhatavad teed inimeste juurde
Armastus ei tähenda minnalaskmist
PRANTSUSE KLAVERIKUNSTNIK ELAB AMEERIKAS HUNTIDE KESKEL
MUUSIKA KUSTUTAB JANU
UHE VIIULI HINGÄ YEHUDI MENUHIN (1916—1999)
TANTS JUMALALE. MIREILLE NEGRE (s1943)
HAIGUS VOIB AVADA AKNAID. Tavanormaalsuse piirides
Haigus võib avada aknaid
Lunastav kannatus
Dolorismi kiusatus
Kannatuse müsteerium
Patust pimedad
Tervekssaamine ja tervekstegemine
Loomade osavõtt kannatusest
Aga kui ma ise pean kannatama …
Edasi!
JUMALA LOOMAAED. TUTTAV TUNDMATU MAAILM
Eelarvamused
Inimese enesekesksus
Kipitav kadedus
Ängistav ja ärritav olend
Süüdistav süütus
Pettus patuoinaga
Kõik loodu on hea
Küsimärk kannatuse kohal
Solidaarsed õnnes ja õnnetuses
Ka putukas väärib meie pilku
Loomad isekeskis: nii ja teisiti
Looma hing
Lootus lunastusele
Uus pilk loomingule
Kosmiline liturgia
LISA. ISSAND, ANNA MEILE OMA ARMASTAV PILK
RISTIKAIK GUY GILBERTI JARGI
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47
48
49
50
51
Отрывок из книги
Väliseestlasest autori väljenduslaadi on kodueestlased pidanud omapäraseks ja salapäraseks. „Fanny de Sivers esindab meie kultuuris ühtaegu oma ja võõrast. Suurema osa elust Eestist eemal viibinud, prantsuse espriist läbi imbunud daam pole kunagi varjanud oma ehedalt katoliiklikku religioossust. Meie üldiselt germaaniprotestantliku taustaga, lähiminevikust traumeeritud küünilis-liberaalsele mõtlemisele ei tarvitse de Siversi tekstide mõistmine alati kõige hõlpsam olla,” kirjutab Urmas Petti. Sellegipoolest on meile läänelikus kultuuris „neil teemadel kaasamõtlemine üha vajalikum”.1 Siversit ongi juba jõutud Eestis tema rohkete kirjutiste kaudu tundma õppida.
Pärnust pärit ja Prantsusmaal teadlasena karjääri teinud Sivers sai kodumaal tuntuks eelkõige oma värvikate ja sisukate esseedega. „Fanny on lühivormide meister ja tema järgi võiks mõõta, missugune peab välja nägema kolumni žanr,” kirjutab Rein Veidemann, kes Loomingu ja Vikerkaare peatoimetajana oli Siversi peaavaldajaks vabariigi taastuleku aegu. „Fanny on neid haruldasi inimesi, kelle kohalolekust kiirgab lakkamatult tõe- ja õiglusjanu, intrigeerivaid teadmisi ja seisukohavõtte, kommentaare, aga mis peamine – usku inimese võimalusse kohata oma Jumalat. Kõigest sellest kipub teda lähedalt tundev inimene järeldama ühte: tema ees ongi emaneeruva vaimu võrdkuju. See oleks ehk ülepingutatud võrdlus, kui allakirjutanul puuduks oma isiklik kogemus suhtlusest Fannyga.”
.....
Sellele sündmusele „kaasaelamiseks“ on vaja tunda tütarlapse kasvamise materiaalset raami, tema kodu väikeses Lisieux’ linnakeses.
Käisin seal ühel pimedal tuulisel sügisõhtul. Maja oli mahedalt valgustatud ja hästi köetud. Pruunitooniline 19. sajandi sisustus andis erilist soojust juurde. Söögitoa keskel seisis kaunilt vormitud jalgadega ümmargune laud, kaminal peegli ees säras luksuslik pronkskell isa Louis Martini enda kellassepatöökojast. Kujutasin ette pitsiga palistatud pidulikku lina sellel laual, lilli ja kuskil ka puuviljakorvikest. Köögist nagu oleks tulnud värskelt küpsetatud saia lõhna …
.....