Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II

Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II
Автор книги: id книги: 1304108     Оценка: 0.0     Голосов: 0     Отзывы, комментарии: 0 2240,97 руб.     (21,9$) Читать книгу Купить и скачать книгу Купить бумажную книгу Электронная книга Жанр: Биографии и Мемуары Правообладатель и/или издательство: Eesti digiraamatute keskus OU Дата добавления в каталог КнигаЛит: ISBN: 9789949668267 Скачать фрагмент в формате   fb2   fb2.zip Возрастное ограничение: 0+ Оглавление Отрывок из книги

Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.

Описание книги

"Käesolev kogumik on teine köide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist köidet raamistavad autori broðüürid„Jõuluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Ühelt kaldalt teisele”, „Haigus võib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust esseistika þanris on hinnatud ülikõrgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavägi koosneb meestest. Nemad on üha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on küll nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva algupäraga mõtlejaid, neid, kes mehemõtte suurtes peajoontes söandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid üksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad võime olla, et meil siin väikesel maal on sündinud mõned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.– Jüri Talvet"

Оглавление

Fanny de Sivers. Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II

Fanny de Sivers. Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II

Saateks

KIRJAD EESTI SOPRADELE. JOULUAJA KIRJAD. Lootuse aeg

Rahuaeg

Ainult mööduv rõõm?

Pühadeäri

Laste püha

Imede öö

Abitu Jumal

Millal saame inimeseks?

Näha last

Pilte on vaja

Missugune Jumal?

„Püha Maa“

Jõulusõim

Koobas. Loomad

Kui pühad on peetud

Meie sõprus

Aken valguse jaoks

Poeg ilma Emata?

Jumalaema

Eeva ja Pandora

Dominus tecum

PAASTUAJA KIRJAD. Nälgimine ja heaolu

Loobumine üleliigsest

Apluse vältimine

Armastus ja hoolitsus

Ilmalik paastumine

Paastumine ja almuste andmine

Juutide ja kristlaste paastumine

Paastumine, kaastunne ja abivalmidus

Paastumine ja Jeesuse kiusatused

Leivakiusatus ja leivaprobleem

Paastumine ja andestus

Paastumine tervendab ja annab jõudu

UHELT KALDALT TEISELE. Mõtisklusi Surnutepüha puhul. Igaühel oma surm

Sõpru-abilisi teiselt kaldalt

Tuled: purgatoorium ja põrgu

* * *

***

Meie aitame, meid aidatakse

Teadvuse ja mälu autonoomia

Liikumised surija ümber

Joosep õpetab surema

Au Jumala templile

Reliikviate mõttest

Jubeduse müsteerium

Hing ei rända, vaid tõuseb Jumalani

… et expecto resurrectionem mortuorum

Ära nuta, kui sa mind armastad

***

PRANTSUSE KIRJAD. VILJATERA GALLIA MULLAS VERCINGETORIX (72—46 EKR)

PUUDE OPILASEST, KES OPETAS KUNINGAID CLAIRVAUX’ BERNARD (1090—1153)

ALGUSES JA LOPUS OLI ARMASTUS BEATRICE PORTINARI (1264—1290)

VABA NAINE 14. SAJANDI VANKUVAS MASKULIINSES UHISKONNAS SIENA PUHA KATARIINA (1347—1380)

Häda siin ja häda seal

Naine maskuliinses ühiskonnas

Kristuse koolitusel

Apostel rahva seas

Tee poliitikasse

Naine, kes julgeb ja tohib

Paavsti abiline

Lõhe kirikus

„Nad kuulgu või ärgu kuulgu!”

Pärandus

Karl Ristikivi „Mõrsjalinik“

KARJATUDRUK, KES PAASTIS PRANTSUSMAA JEANNE D’ARC (1412—1431)

OPETAJAST-NALJAHAMBAST, KELLE NIMEKS JEAN DE LA FONTAINE (1621—1695) Märkmeid tema 300. surma-aastapäeva järel

PARFUMEERITUD SURMAINGEL LOUIS-ANTOINE-LEON DE SAINT-JUST (1767—1794)

KIRJANDUST JA KINO VICTOR HUGO JUUBELISUVEL

VAIKUSEL ON HELGED VARVID EUGENE FROMENTIN (1820—1876)

CLAUDELIANA EHK UHE NAISE HAVITAMINE CAMILLE CLAUDEL (1864—1943)

AU JA HABI. OPETLIKKU UHE PRANTSUSE OHVITSERI ONNETUSEST ALFRED DREYFUS (1859—1935)

* * *

KES PUSTI ELAB, VOIB KA PUSTI SURRA CHARLES PÉGUY (1873—1914), POEET, PROHVET JA PALVERANDUR

NEIU 19. SAJANDI ROOSIAIAST THÉRÈSE MARTIN (1873—1897)

DEKADENTSI DAAMID (XX SAJANDI ALGUPOOLEL)

MANGUD JA MANGIJAD ENNE PLAHVATUST EHK TUDRUKUD, KES ARMASTASID OMA AJASTUT

Diana abielu inglise fašistiga

Unity armumine Hitlerisse

Veendunud kommunist Jessica

Romaanikirjanik Nancy

Õdede õnn ja õnnetus

ARMASTUS JA FILOSOOFIA NING (MUUSEAS) SUPIKAUSIPROBLEEM: MARTIN HEIDEGGER (1889—1976) JA HANNAH ARENDT (1906—1975)

AGA ROOSI NIMI OLI CONSUELO: ANTOINE DE SAINT-EXUPÉRY (1900—1944) JA TEMA ABIKAASA CONSUELO (1901—1979)

TRUUDUS RAHVUSLIKELE VAARTUSTELE: PHILIPPE LECLERC (1902—1947) JA TEMA NAINE THÉRÈSE

BORIS VILDE (1908—1942) EESTI SEIKLEJA JA PRANTSUSMAA KANGELANE

Kus on siin tõde? Kus vale?

Poliitikat ja muud Boris Vilde vanglapäevikus

Kas Vilde on antifašist?

Viited:

MUINAS-KREEKAST RISTIUSU EESKOTTA SIMONE WEIL (1909—1943)

KAOSEST OOMEGANI: TEILHARD DE CHARDIN’I TEOSTE ILMUMISE PUHUL

SONAD JA VIIS. UHE APARDUNUD NOBELI AUHINNA PUHUL: JEAN-PAUL SARTRE (1905—1980)

FILOSOOF-MASSAJA MICHEL FOUCAULT (1926—1984)

PRANTSUSE AKADEEMIA JA TEMA „SUREMATU” NAINE MARGUERITE YOURCENAR (1903—1987)

UKS KAASAEGSETEST „MOTTEMEISTRITEST” CLAUDE LÉVI- STRAUSS (1908—2009)

DÉCA-DANCE EHK DEKADENTS-TANTS SONADEGA SERGE GAINSBOURG (1928—1991)

INIMESTE MAAILM. PRANTSUSMAA JA REVOLUTSIOONID. REVOLUTSIOON JA KEISRI KUSIMUS

1789—1989. MILLE JUUBEL?

MAI 1968 – TANTS KURISTIKU AAREL

VOIMUKIUSATUS. Poliitiline võimukiusatus

Üldinimlik tahe domineerida

Teadlaste võimukiusatus

Võimukiusatus ja armastus

Religioosne võimukiusatus

NELJAS KASK. Vanemate ja esivanemate austamine

Nuhtlev Jumal

Õnnistav Jumal

Austus ja armastus esivanemate vastu

NEEDUS NAISE PEAL

Emaõiguse müüt

Mehe hegemoonia

Füsioloogiline opositsioon

Piibli needus

Naise restaureerimine: selg sirgu!

Uued ühiskondlikud suhted

Võrdne, kuid mitte sama

Sajandilõpu pessimism

Andke talle tema peenis tagasi!

Ummikust välja …

LOODUS, LOOMAD JA MUUSIKA. LEPING LOODUSEGA

SITASITIKA SONNIKUVEDU, TIGUDE SUUDLUS JA MUID PILTE ROHURAHVA ELUST-OLUST

ONNELIK KASS RAHUSTAB NARVE

PIIBLI-MOSAIIK LOOMADEGA

Loomad ja esemed nagu inimesed

Eurooplaste ja baltlaste usuline allakäik

Kristlik taust ja blasfeemia

ELEVANT, KES LAHEB KIRJANDUSLUKKU

MINNALASKMINE ON LOLLAKATE LAHENDUS

Loomad juhatavad teed inimeste juurde

Armastus ei tähenda minnalaskmist

PRANTSUSE KLAVERIKUNSTNIK ELAB AMEERIKAS HUNTIDE KESKEL

MUUSIKA KUSTUTAB JANU

UHE VIIULI HINGÄ YEHUDI MENUHIN (1916—1999)

TANTS JUMALALE. MIREILLE NEGRE (s1943)

HAIGUS VOIB AVADA AKNAID. Tavanormaalsuse piirides

Haigus võib avada aknaid

Lunastav kannatus

Dolorismi kiusatus

Kannatuse müsteerium

Patust pimedad

Tervekssaamine ja tervekstegemine

Loomade osavõtt kannatusest

Aga kui ma ise pean kannatama …

Edasi!

JUMALA LOOMAAED. TUTTAV TUNDMATU MAAILM

Eelarvamused

Inimese enesekesksus

Kipitav kadedus

Ängistav ja ärritav olend

Süüdistav süütus

Pettus patuoinaga

Kõik loodu on hea

Küsimärk kannatuse kohal

Solidaarsed õnnes ja õnnetuses

Ka putukas väärib meie pilku

Loomad isekeskis: nii ja teisiti

Looma hing

Lootus lunastusele

Uus pilk loomingule

Kosmiline liturgia

LISA. ISSAND, ANNA MEILE OMA ARMASTAV PILK

RISTIKAIK GUY GILBERTI JARGI

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

19

20

21

22

23

24

25

26

27

28

29

30

31

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

Отрывок из книги

Väliseestlasest autori väljenduslaadi on kodueestlased pidanud omapäraseks ja salapäraseks. „Fanny de Sivers esindab meie kultuuris ühtaegu oma ja võõrast. Suurema osa elust Eestist eemal viibinud, prantsuse espriist läbi imbunud daam pole kunagi varjanud oma ehedalt katoliiklikku religioossust. Meie üldiselt germaaniprotestantliku taustaga, lähiminevikust traumeeritud küünilis-liberaalsele mõtlemisele ei tarvitse de Siversi tekstide mõistmine alati kõige hõlpsam olla,” kirjutab Urmas Petti. Sellegipoolest on meile läänelikus kultuuris „neil teemadel kaasamõtlemine üha vajalikum”.1 Siversit ongi juba jõutud Eestis tema rohkete kirjutiste kaudu tundma õppida.

Pärnust pärit ja Prantsusmaal teadlasena karjääri teinud Sivers sai kodumaal tuntuks eelkõige oma värvikate ja sisukate esseedega. „Fanny on lühivormide meister ja tema järgi võiks mõõta, missugune peab välja nägema kolumni žanr,” kirjutab Rein Veidemann, kes Loomingu ja Vikerkaare peatoimetajana oli Siversi peaavaldajaks vabariigi taastuleku aegu. „Fanny on neid haruldasi inimesi, kelle kohalolekust kiirgab lakkamatult tõe- ja õiglusjanu, intrigeerivaid teadmisi ja seisukohavõtte, kommentaare, aga mis peamine – usku inimese võimalusse kohata oma Jumalat. Kõigest sellest kipub teda lähedalt tundev inimene järeldama ühte: tema ees ongi emaneeruva vaimu võrdkuju. See oleks ehk ülepingutatud võrdlus, kui allakirjutanul puuduks oma isiklik kogemus suhtlusest Fannyga.”

.....

Sellele sündmusele „kaasaelamiseks“ on vaja tunda tütarlapse kasvamise materiaalset raami, tema kodu väikeses Lisieux’ linnakeses.

Käisin seal ühel pimedal tuulisel sügisõhtul. Maja oli mahedalt valgustatud ja hästi köetud. Pruunitooniline 19. sajandi sisustus andis erilist soojust juurde. Söögitoa keskel seisis kaunilt vormitud jalgadega ümmargune laud, kaminal peegli ees säras luksuslik pronkskell isa Louis Martini enda kellassepatöökojast. Kujutasin ette pitsiga palistatud pidulikku lina sellel laual, lilli ja kuskil ka puuviljakorvikest. Köögist nagu oleks tulnud värskelt küpsetatud saia lõhna …

.....

Добавление нового отзыва

Комментарий Поле, отмеченное звёздочкой  — обязательно к заполнению

Отзывы и комментарии читателей

Нет рецензий. Будьте первым, кто напишет рецензию на книгу Inimeste ja loomade maailm. Kirjad Eesti sõpradele. Kogutud teosed II
Подняться наверх