Nooruk

Оглавление

Fjodor Dostojevski. Nooruk

I peatükk. I

II

III

IV

VI

VII

VIII

II peatükk. I

II

III

IV

III peatükk. I

II

III

IV

V

VI

IV peatükk. I

II

III

IV

V peatükk. I

II

III

IV

VI peatükk. I

II

III

IV

VII peatükk. I

II

III

IV

VIII peatükk. I

II

III

IX peatükk. I

II

III

IV

V

X peatükk. I

II

III

IV

V

I peatükk. I

II

III

IV

II peatükk. I

II

III

III peatükk. I

II

III

IV

IV peatükk. I

II

V peatükk. I

II

III

VI peatükk. I

II

III

IV

VII peatükk. I

II

III

VIII peatükk. I

II

III

IV

V

VI

IX peatükk. I

II

III

IV

I peatükk. I

II

III

II peatükk. I

II

III

IV

V

III peatükk. I

II

III

IV

IV peatükk. I

II

III

IV

V peatükk. I

II

III

VI peatükk. I

II

III

VII peatükk. I

II

III

VIII peatükk. I

II

IX peatükk. I

II

III

IV

V

X peatükk. I

II

III

IV

XI peatükk. I

II

III

IV

XII peatükk. I

II

III

IV

V

XIII peatükk. Lõppsõna. I

II

III

Отрывок из книги

Suutmata ennast tagasi hoida, istusin kirjutama seda lugu oma elutee esimestest sammudest, ehkki oleksin võinud läbi saada selletagi. Ühte tean kindlalt: ma ei hakka iial kirjutama oma autobiograafiat, isegi kui elaksin saja-aastaseks. Selleks, et endast häbenemata kirjutada, peab olema kõige alatumal kombel endasse kiindunud. Ainult sellega end vabandangi, et ma ju ei kirjuta selleks, milleks kirjutavad kõik teised, see on mitte lugeja kiituse saamiseks.

Kui mul tuli äkki mõttesse sõna-sõnalt üles kirjutada kõik, mis minuga möödunud aastast alates on juhtunud, siis tekkis see mõte minus sisemise vajaduse tõttu: olen seniajani kõigest juhtunust hämmastunud. Kirjutan üles vaid sündmusi, kogu jõust hoidudes kõrvalistest asjadest, eriti aga kirjanduslikest kaunistustest; kirjanik kirjutab kolmkümmend aastat ja lõpuks ei tea sugugi, miks ta nii palju aastaid kirjutas. Mina ei ole ega taha olla kirjanik ning ma pean sündsusetuseks ja alatuseks tassida nende kirjandusturule oma hinge ja tundmuste ilusaid kirjeldusi. Pahameelega aiman, et nähtavasti ei saa tunnete kirjeldusi ja mõtisklusi (võib-olla isegi labaseid) täielikult vältida: nii rikkuvalt mõjub inimesele igasugune kirjanduslik tegevus, olgugi ta alustatud üksnes enda jaoks. Mõtiskelud aga võivad olla vägagi labased, sest see, mida ise kõrgelt hindad, ei oma teiste silmis võib-olla mingit väärtust. Aga jätkem kõik see kõrvale. Siiski on siin eessõna; rohkem midagi selletaolist enam ei tule. Niisiis, asja juurde, kuigi ei ole midagi raskemat kui mingit asja alustada – võib-olla isegi mistahes tööd.

.....

„Täna kohtus?“ hüüdsin jahmunult.

Mõte, et Versilov ei pidanud isegi seda tarvilikuks mulle teatada, rabas mind. „Ega ta siis seda vist emalegi öelnud, võib-olla, et mitte kellelegi,“ sähvis minus mõte, „küll on aga iseloom!“

.....