Kuritöö ja karistus

Оглавление

Fjodor Dostojevski. Kuritöö ja karistus

Esimene osa

I

II

III

IV

V

VI

VII

Teine osa

I

II

III

IV

V

VI

VII

Kolmas osa

I

II

III

IV

V

VI

Neljas osa

I

II

III

IV

V

VI

Viies osa

I

II

III

IV

V

Kuues osa

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

Epiloog

I

II

Отрывок из книги

Juuli alguses, haruldaselt palaval ajal, väljus keegi noormees õhtu eel oma toakesest, mis oli korterirahvalt S. põiktänavas üüritud, ja läks pikkamisi, nagu kõheldes, K. silla poole.

Tal oli õnnestunud oma perenaise kohtamisest trepil kõrvale hoida. Tema toake asetses just kõrge viiekordse maja katuse all ja oli enam kapi kui kambri sarnane.Korteri perenaine aga,kellelt see tuba koos ümmardamise ja lõunalauaga oli üüritud, asus üks trepp madalamal, eraldi korteris, ja iga kord, kui noormees tahtis tänavale pääseda, pidi ta tingimata mööduma perenaise köögi uksest, mis peaaegu alati seisis vastu treppi pärani lahti. Ning iga kord, kui noormees sellest uksest pidi mööda minema, valdas teda mingisugune haiglane ja arglik tunne, mida ta häbenes ja mille tõttu ta kulme kortsutas. Ta oli perenaisele tublisti võlgu ja kartis temaga kokku puutuda.

.....

«Nagu soovite.» Ja eit pakkus talle kella tagasi. Noormees võttis selle vastu ning sai nii vihaseks, et tahtis juba lahkuda, kuid meelde tuletades, et tal kuhugi pole minna ja et ta tuli siia pealegi veel teisel otstarbel, muutis ta silmapilk oma otsuse.

«Andke siia!» ütles ta jõhkralt.

.....