Отрывок из книги
Fjodor Mihhailovitš Dostojevski (11. november 1821 – 9. veebruar 1881) oli oli vene kirjanik. Oma kirjandustegevuse alguses tegeles Dostojevski peamiselt tõlkimisega, kuid juba aastal 1846 ilmus tema esikromaan “Vaesed inimesed”, mida valdas suur menu. Samal aastal avaldati romaan “Teisik” ning kahe aasta pärast jutustused “Valged ööd”, viimases ilmneb Dostojevski hilises loomingus domineeriv psühholoogilise kahestumise teema.
Aastast 1847 oli Dostojevski seotud utopislike sotsialistide nn Petraševski ringiga, mille tegevus aga kuulutati riigivastaseks ning Dostojevskile määrati surmanuhtlus, mis hiljem asendati sunnitöö ja asumisele saatmisega. Sunnitööaastate läbielamused said aluseks romaanidele “Alandatud ja solvatud” (1861) ning “Märkmed surnud majast” (1861–1862), milles autor rõhutab inimloomuse vastuolulist, hea ja kurja paratamatut kooslust ning pöördub taas rahvalike juurte, “vene hinge” uurimise juurde. Oma ideid valgustas Dostojevski 1860. aastail koos vennaga välja antud ajakirjades “Vremja” ja “Epohha”. Isiksuse moraalne ja füüsiline häving kõlbeliselt väärastunud ühiskonna tingimustes on läbivaks teemaks 1866. aastal ilmunud romaanis “Kuritöö ja karistus”. Samas kumas juba sellest teosest läbi autori ideaali- ja harmooniaihalus, mis omandab konkreetsema kuju romaanis “Idioot” (1868), loos kannatustes kirgastunud kaunihingelisest vürst Mõškinist, kelle katsed järgida praktilises elus tõelise kristluse seadusi lõpeb paraku traagiliselt. Romaan “Sortsid” (1871-72) on omapärane pamflett tollasest vene revolutsiooniliikumisest. Järgmisena andis välja “Kirjaniku päeviku” kuukirjana. Seal ta eitab liikumise vägivaldsust ja peab materiaalse olukorra paranemisest olulisemaks vaimset uuenemist. Viimasena kirjutas romaani “Vennad Karamazovid” (1879-1880), mis võtab kokku Dostojevski loomingu põhiteemad: “kuritöö ja karistuse” psühholoogia, “sotsialismi” ja “kristluse” vastandamise, inimese hinges toimuva igavese võitluse “jumaliku” ja “saatanliku” alge vahel.
.....
Eit tuli tagasi.
“Siin on, isake: kui rubla pealt kuus kümme arvata, siis tuleb poolteise rubla pealt kuus viisteist kopikat ette. Peale selle tuleb kahe eelmise rubla pealt sama arve järgi kakskümmend kopikat. Kõik kokku, tähendab, kolmkümmend viis. Seega jääb teil kella eest veel saada üks rubla viisteist kopikat. Siin on, võtke!”
.....
