Читать книгу Moodsate asjade ajalugu - Fredrik Colting - Страница 4

Оглавление

Keha

KULTURISM

Kulturismi juured ulatuvad 1000 aasta tagusesse Indiasse, kus kulturistid valmistasid hantleid kivist ja puust.

Läänemaailmas muutus kulturism populaarseks alles 19. sajandi lõpus, kui seda hakkas tutvustama nüüd moodsa kulturismi isaks peetav sakslane Eugen Sandow. Väidetavalt leiutas ja valmistas tema ka esimesed tööstuslikult toodetud hantlid. Sandow korraldas 14. septembril 1901 Londoni Royal Albert Hallis esimesed kulturistide võistlused. Võistlust nimega “Great Competition” saatis suur edu. Charles Lawes, Arthur Conan Doyle ja mitusada fänni ei pääsenud sisse. Võitjale anti kunstnik Frederick Pomeroy valmistatud Sandow’ pronkskuju. Alates 1977. aastast saab “The Sandow’” nime kandva kuju Mr. Olympia võistluse võitja.

Ajavahemikku 1940–1970 kutsutakse tihti kulturismi kuldajaks. Sel perioodil oli kulturismimaailma üks keskseid kohti Muscle Beach (Musklirand) Santa Monicas Californias.

RINNASUURENDUSED

On kindlalt teada, et rinnaimplantaadid on naiste rindade suurendamiseks kasutuses juba alates 1865. aastast.

Esimene tuntud implantaat valmistati Saksamaal, kus healoomulisest kasvajast ühe naise seljal võeti rasv ja viidi tema rindadesse. Aastate jooksul on meditsiinis katsetatud erinevate materjalidega, kõige enam on kasutatud parafiini.

Silikooni kasutasid rinnaimplataadiks esimest korda Jaapani prostituudid pärast Teist maailmasõda. Arvatakse, et klientide meelitamiseks süstisid nad silikooni otse rinda.

Houstoni plastikakirurgid Thomas Cronin ja Frank Gerow töötasid 1961. aastal Dow Corning Corporation’is välja esimesed silikoonist rinnaproteesid ja 1962. aastal sai esimene naine silikoonrinnad. Implantaat kujutas endast silikoonkummist ümbrist, mis oli täidetud paksu veniva silikoongeeliga.

VÕIMLA

Nagu kulturismilgi ulatuvad jõusaali juured 1000 aasta tagusesse Indiasse, kus atleedid asutasid esimesed jõusaalid.

Esimesed moodsa aja jõusaalid või võimlad avati koolide ja kolledžite algatusel. Esimene kolledživõimla ehitati 1820. aastal Harvardi ülikooli juurde. Võimla külastamine muutus esmalt populaarseks Saksamaal, kus seda harrastust toetasid õpetaja Friedrich Jahn ja 19. sajandil aktiivselt tegutsenud akadeemilised võimlemisseltsid.

USA-s kasvas võimlemisseltside liikumise populaarsus oluliselt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Võimlejad ehk turnijad ehitasid võimlaid paljudes linnades, nagu näiteks Cincinnatis ja St. Louisis, mille elanikest suur osa oli saksa päritolu. Võimlates käisid nii täiskasvanud kui ka noored.

Hiljem ehitas treenimiseks ja võistlemiseks, aga ka erinevate probleemidega noorte jaoks võimlaid 1851. aastal Bostonis alustanud Noorte Meeste Kristlik Ühing (The Young Men’s Christian Association, YMCA).

PAMELA ANDERSON

Pamela Anderson on rahvusvaheliselt tuntud Kanada päritolu näitleja, modell ja produtsent. 1990. aastatel oli ta läänemaailma seksisümbol.

Osaliselt soome juurtega Pamela Anderson sündis 1. juulil 1967 Kanadas Briti Columbias Ladysmithis. Kuna ta oli esimene laps, kes sündis Kanada riigi sajandal sünnipäeval, siis sai ta kohe tuntuks kui Kanada rahva “saja-aasta-beebi”. Pärast Pamela sündi kolisid vanemad Barry ja Carol Anderson koos tütrega Comoxi linna.

Peale seksisümboliks olemise on Pamela olnud “Playboy” kaanetüdruk ja mänginud peaosa näiteks teleseriaalis “Rannavalve” (Baywatch).

Nalja Nalja Nalja

1990. aastatel oli Pamela Anderson kõige enam klikitud nimi internetis.

AUGUSTAMINE EHK PIERCING

Inimene on oma keha (kaasa arvatud kõrvu) augustanud juba iidsetest aegadest. On leitud augustatud muumiaid ja ka Piiblis mainitakse nina ja kõrvade augustamist.

India naised augustavad reeglina oma nina ja on seda teinud aastasadu. Antiik-Roomast pärit naba augustamise komme muutus Euroopas populaarseks 14. sajandil.

Keele augustamine oli levinud asteekide ja maiade seas, muistses Kesk-Aafrikas kanti ehteid kõrvades, ninas ja alahuules. Rõngastega kaunistatakse end neis piirkondades ja kõigis teistes kultuurides tänapäevalgi.

Faktid Faktid Faktid

Ameerika esimese augustamis- ehk piercing-stuudio avas 1975. aastal Jim Ward Los Angeleses.

PLASTILINE KIRURGIA

Kosmeetiline kirurgia sai alguse juba iidsetel aegadel. Vanad roomlased valdasid lihtsaid meetodeid viga saanud kõrvade parandamiseks. Muistse India arstid siirdasid juba 800 aastat e.Kr. kudesid kehaosade taastamiseks. Ajal, mil teatud kuritegude eest lõigati karistuseks tihti ära nina, kasutasid arstid selle taastamiseks otsmikunahka.

15. sajandi keskel Euroopas kirjeldas Heinrich von Pfolspeundt, kuidas ta võtab nahka käsivarre alaküljelt ja “teeb nina inimesele, kel seda üldse ei ole ja koerad on selle alla neelanud”. Kuna kirurgia ning iseäranis pea ja näoga seotud lõikused olid väga riskantsed, siis tavapäraseks muutus plastiline kirurgia alles 19. ja 20. sajandil. Esimene plastiline kirurg USA-s oli John Peter Mettauer. Esimest korda opereeris ta hundikurku 1827. aastal, kasutades omakonstrueeritud vahendeid.

RACHELI SOENG

See soeng oli väga popp 1990. aastatel. Seriaalis “Sõbrad” on Jennifer Anistoni kehastatud tegelaskujul pikk ja sile, pika tukaga soeng, mis raamib salkudena nägu. Soeng tekkis kogemata tänu Jenniferi sõbrannale, kes üritas tema juukseid žiletiga lõigata.

TÄTOVEERIMINE

Tätoveeritud on nooremast kiviajast saadik peaaegu kõigis kultuurides. Isegi umbes 3300 aastat e.Kr. elanud “jäämees Ötzil” on tätoveeringud (väikesed paralleelsed jooned jalgadel ja piki selgroogu).

Jaapani põlisasukad ainud tätoveerisid oma nägu ja tätoveeringud olid levinud nii polüneeslaste hulgas, Filipiinidel, Borneol, Samoal, Aafrikas, Kesk-Ameerikas, Jaapanis kui ka Hiinas.

Euroopasse jõudis tätoveerimine uuesti tänu James Cooki 1770. aastatel juhitud uurimisekspeditsioonidele Lõunamere piirkonnas. Kuni Esimese maailmasõja lõpuni seostati Euroopas tätoveerimisega peamiselt meremehi.