Читать книгу Naljakas härjamüümine - Friedrich Reinhold Kreutzwald - Страница 3

Ühel talumehel oli kolm poega, kaks vanemat targad, kolmas natuke lühikese oiuga. Isa teinud enne surma seaduse, et vanemad pojad üheskoos talukoha enda kätte võtaksid ja nooremat venda toidaksid, kellest enese toitjat palju loota ei olevat ja kellele ta sellepärast suuremat pärandust ei lubanud kui ühe noore künnihärja.

Et nüüd härja peremehel midagi künda ei olnud, sellepärast võtsid vanemad vennad kordamööda, täna üks, homme teine, noorema venna härja enda kätte künda. Teadupärast muidugi, et igapäevane kündmine härga ei lähe kosutama, pealegi kui kündjal piits oma ja härg võõra päralt on.

Seal tuleb ühel päeval kogemata üks võõras mees, näeb härja lugu ja pistab nooremale vennale parmu kõrva, üteldes: „Arvad sa härga adra ees kosuvat, kui ta iga päev teiste kätte künda annad? Ära ole alp, võta parem oma härg, müü turul ära ja pista rahakopikas karmani, siis sa tead, mis sul on.“ Noormees märkas, et külamehel õigus oli, võttis vendade käest härja, söötis teda sügiseni, köitis siis kütke sarve külge ja tõttas turule minema.