Читать книгу Tark mees taskus - Friedrich Reinhold Kreutzwald - Страница 3

Ükskord oli üks noormees teed käies suure kivi äärde maha istunud lõunat võtma, ja kui ta kõhu sai täitnud, sirutas ta oma väsinud liikmed murule pikali, pead kivi vastu toetades.

Naljakad unenäod olid teda magades mängitanud, kus nagu üks madal pirisev hääleke ühtepuhku tema kõrvu oli laulnud. Aga mis veel imelikum, ka pärast ärkamist ei lõppenud pirin otsa, vaid kostis edasi. Hääleke näis mehe arvates kivi seest või kivi alt tulevat. Mees pani kuulates kõrvalehe kivi külge ja kuulis nüüd selgesti, et pirin kivist tõusis. Terasemalt pirinat tähele pannes hakkas mees aegamööda ka sõnu märkama:

„Õnnelaps! Päästa mind igavast pikast vangipõlvest! Juba seitsesada aastat kannatan nõia väel siin rasket piina, mis siiski mul elu ei lõpeta. Sina oled suure-ristipäeva hommikul päikese tõusul ilmale tulnud ja sina üksi võid mind vangist päästa, kui sul head tahtmist aitamiseks juhtuks olema.“

Noormees kostis kahtlikult: „Kes teab, kas ramm tahtmisega ühte jookseb! Räägi mulle esiteks oma viletsust pikemalt ja õpeta siis, mis ma sinu päästmiseks pean ette võtma ja tegema?“

Varjul hääleke ütles: „Lõika kolme mõisa piirilt üks sõrmepaksune ja vaksapikkune pihlaka oks, võta siis paar pihutäit nõiakollaseid ja kaetisrohtu, sütita need pihlaka okstega üheskoos põlema ja suitseta nendega, üheksa korda vastupäeva kivi ümber käies, kivi igalt poolt, et vähemat paigakest suitsetamata ei jää: küll siis pääsevad minu vangistuse väravad, et ma jälle päikese paistele ja tuuleõhku tagasi saan. Minu tänu sinu heategemise eest peab põhjatu olema, sina pead minu läbi suureks meheks tõusma.“

Mees seisis natuke aega mõttes ja ütles siis: „Ligemist hädas aidata on iga ristiinimese kohus; ehk ma küll praegu ei või teada, kas sina üks hea või kuri vaim oled, tahan ma sind ometigi sinu hädakitsikust päästa. Aga enne kui ma seda teen, pead sa mulle kindlasti tõotama, et sinu lahtipäästmisest kellelegi ristiinimesele kahju ei pea sündima.“ Kivi vang tõotas vandega noormehe soovimist täita ja tõotas teist korda oma endised lubamised päästmise palga tasumise pärast.

Nüüd läks mees metsa tarvilisi abipuid ja rohtusid suitsetamise tarvis otsima. Õnneks teadis ta kohta, mis sealt liig kaugel ei olnud ja kuhu kolme mõisa piirid kokku jooksid. Siiski viivitas teda tarvilike asjade otsimine teise päeva lõunani, nõnda et ta vast natuke aega enne õhtut kivi juurde tagasi jõudis.

Tükk aega pärast päeva veeremist hakkas ta kivi suitsetama, käis õpetust mööda üheksa korda vastupäeva kivi ümber ja kandis hoolt, et pisemat osakest kivist suitsetamata ei jäänud. Kui ta praegu üheksandat ringi sai lõpetanud, kärgatas üks äkiline pauk, kui oleks maapind ühest ära põrunud, selsamal silmapilgul kerkis suur kivi ja tõusis kolme sülla kõrguseni. Üks väike mees kargas kui tuul kivi august välja ja pistis jooksu, et jalakannad välkusid. Aga ta ei olnud veel viit sammu mulgu äärest eemale jõudnud, seal langes kivi oma vanasse pesasse tagasi, päästjat ja päästetut tolmu ja prügiga kinni kattes.