Читать книгу Kuidas üks kuningatütar seitse aastat oli maganud - Friedrich Reinhold Kreutzwald - Страница 3

Ükskord oli ühe suure kuninga tütar äkitselt ära surnud. Leinamine ja kaebuse kisa täitis kogu maad.

Sel päeval aga, kui surnu pidi puusärki pandama, tuli kaugelt maalt üks tark mees leinava kuninga linna. Ta märkas kõikide kurblikust olemisest, et siin midagi iseäralikku asja võis juhtunud olla, ja küsis, mis mure ja raskus linnarahvast koormab. Niipea kui ta teadust oli saanud, läks ta kuningliku koja ligidale, nimetas ennast targaks arstiks ja palus luba, et ta kuninga ette tohiks minna. Juba ukse lävelt hüüdis ta valju häälega:

„See neitsi ei ole surnud, vaid väsinud; laske teda mõni aeg puhata.“

Kui kuningas seda hüüdmist oli kuulnud, andis ta võõrale käsu ligemale astuda. Aga tark ütles: „Neitsi ei tohi mitte hauda pandud saada, kuhu surnud maetakse. Ma tahan klaasist kirstu ehitada, sinna sisse tahame ta sängitada ja rahulikult magada lasta, kuni ülesärkamise aeg kätte jõuab.“

Kuningas oli selle jutu üle väga rõõmus, ta tõotas targale rohket palka, kui kuulutus tõeks pidi minema. Tark tegi suure klaasist kirstu, pani siidpadjad sinna sisse, sängitas kuningatütre nende peale, pani kaane kinni ja laskis kirstu ühte suurde tuppa kanda, aga vahid ukse ette panna, et keegi magajat ei pidanud äratama.

Pärast seda, kui see oli sündinud, ütles tark kuningale: „Nüüd saatke mehi välja kõigile maadele ja laske kõik klaasvarandused üles osta, ma tahan siis ühe ahju teha, suurema kui teie kuninga linn, kus sees meie klaasi üheks mäeks kokku sulatame. Kui kuus aastat on mööda jõudnud ja lõokeste laul parajasti seitsmenda suve tulekut kuulutab, siis saatke igale poole käskjalad välja ja laske kuulutada, et igal noormehel luba on teie tütrele kosja tulla. Kes neist kosilastest kas hobuse seljas ratsa või oma jalgade peal käies klaasmäe harjale jõuab, see peab teile väimeheks saama. Sest kui väljavalitud mees tuleb, mis seitsme aasta ja seitsme päeva pärast saab sündima, siis ärkab teie tütar unest ja annab peiule kuldsõrmuse. Kes selle sõrmuse teie kätte toob ehk oleks ta ka kõige kehvem teie alamaist, võibolla ehk ühe vabadiku poeg, sellele peate teie oma tütre abikaasaks andma, muidu saaks ta igavese une sisse langema.“