Читать книгу Hyperion - Friedrich Holderlin - Страница 4

Meelsasti näeksin, et sakslased seda raamatut armastaksid. Kuid ma kardan, et ühed loevad seda nagu mõnd kompendiumi ning muretsevad liialt fabula docet’i2 pärast, sellal kui teised võtavad seda vägagi kergelt, ja kumbki pool ei saa raamatust aru.

Kes minu taime ainult nuusutab, see ei tunne teda, ja kes nopib ta vaid selleks, et tema varal õppida, ei tunne teda samuti.

Dissonantside lahendamine teatud iseloomus pole mõeldud ei pelga mõtlemise ega tühja lõbu jaoks.

Paikkond, kus kõik kirjeldatu juhtus, pole uus, ja ma tunnistan, et olin kord üpris lapsik, et üritada raamatus selles suhtes midagi muuta, aga ma veendusin, et see on ainus paik, mis sobib Hyperioni eleegilise iseloomuga, ja tundsin häbi, et publiku võimalik hinnang oli mind nii ülemäära selgrootuks muutnud.

Mul on kahju, et kõik ei saa veel seda plaani hinnata. Teine köide peab järgnema nii kiiresti kui võimalik.3

2 Ld. k. ’lugu õpetab’.

3 Romaani esimene köide ilmus 1797. aastal, teine aga alles 1799. aastal.