Читать книгу Anekdoodid ja toostid - Gerda Kroom (koostaja) - Страница 4

Arstiteadus

~~~

Tuntud arstilt küsitakse:

“Mis on tervis?”

“Tervis,” vastab ta, “on see, kui teil iga päev valutab erinev koht.”

~~~

“Teate, doktor, see ravim, mille te mulle möödunud korral kirjutasite, aitas.”

“Noh, mida ma oskan öelda? Juhtub…”

~~~

Kaks arsti vestlevad omavahel.

“Teate, mul oli selline juhus, et patsient oleks pidanud kõigi näitajate järgi juba kümme aastat tagasi surnud olema, aga tuleb välja, et ta on ikka veel elus.”

“No näete, kolleeg, kui inimene tahab ikka tõsiselt elada, on meditsiin võimetu.”

~~~

Arst patsiendile:

“Sapipõies on teil kivid, neerudes liiv, kopsudes lubi…”

“Doktor, öelge, kus mul on tsement, ja ma hakkan maja ehitama!”

~~~

Naine läheb arsti juurde.

“Tahan lasta end steriliseerida,” ütleb ta kindlameelselt.

“See on väga tähtis otsus. Te mõelge kõik hästi läbi. Pidage nõu oma perekonnaga.”

“Juba pidasin. Seitseteist on poolt, üks erapooletu.”

~~~

Haiglas puhkeb tulekahju. Tuli kustutatakse.

Tuletõrjujad kannavad peaarstile ette:

“Tulekahju kustutatud. Keldrist leitud kolm kannatanut. Kahele neist saime elu sisse, kolmandat ei õnnestunud päästa.”

“Mehed! Meil on keldris surnukuur,” pomiseb arst šokeeritult.

~~~

Arst patsiendile:

“See operatsioon läheb teil maksma kolm tuhat dollarit.”

“See on ju röövimine! Ma parem suren maha!”

“Ei soovita, matused lähevad teile veel rohkem maksma.”

~~~

Pärast operatsiooni küsib haige kirurgilt:

“Doktor, millal ma võin taastada normaalse suguelu?”

“Raske öelda,” vastab arst nõutult, “mulle pole veel kunagi pärast kurgumandlite eemaldamist taolist küsimust esitatud.”

~~~

Kuidas ära tunda, kes psühhiaatriahaiglas on kes?

Tuleb minna esimese vastutulija juurde ja talle näkku sülitada.

Kui ta hakkab nutma, on tegu patsiendiga.

Kui hakkab sõimama, on ta külastaja.

Annab vastu vahtimist, on sanitar.

Kui aga vastu sülitab, siis on ta raviarst.

~~~

Ajakirjanik küsib psühhiaartiahaigla juhatajalt:

“Milline test on määrav haiglast välja kirjutamisel?”

“Me kallame vanni vett täis, paneme selle kõrvale teelusika ja suure kruusi ning palume patsiendil vann veest tühjendada.”

Ajakirjanik ütleb naeratades:

“See on ju selge. Iga normaalne inimene võtab kruusi.”

“Ei,” vastab juhataja, “iga normaalne inimene tõmbab vannikorgi välja.”

~~~

“Doktor, ma näen pidevalt unes, et olen hobune ja närin heinu.”

“Rahunege, see on kõigest uni.”

“Jah? Aga kus on siis mu õlgmadrats?”

~~~

“Hallo! On see haigla?”

“Surnukuur.”

“Oi, minu jaoks on see veel vara.”

“Pole viga, me ootame.”

~~~

Kirurgi juures.

“Õde, mis meil tänaseks on?”

“Kaks kerget juhtumit – autoavarii ja tööõnnetus, ning üks raske juhtum – mees, kes keeldus nõusid pesemast.”

~~~

Vaadanud hoolikalt läbi eaka patsiendi, ütleb arst:

“Nii, mu kallis, olete terve kui härg. Elate üheksakümne aastaseks.”

“Aga ma olen juba üheksakümmend!” hüüab vanake ehmunult.

“No näete! Mis ma ütlesin!”

~~~

“Te peaksite magama mitte vasakul, vaid paremal küljel,” soovitab arst patsiendile.

“Võimatu, doktor. Mu mees räägib unes, aga ma kuulen vasaku kõrvaga halvasti.”

~~~

“Doktor, mis minuga lahti on? Hommikuti peeglisse vaadates ajab iiveldama.”

“Ei tea, proua, kuid nägemine paistab teil korras olevat.”

~~~

Haige: “Doktor, mul valutab kõht.”

Kirurg: “Selge. Tuleb kõrvad ära lõigata.”

Mees jookseb õudusega terapeudi juurde.

“Doktor, mul valutab kõht, aga kirurg ütles, et kõrvad tuleb ära lõigata.”

“Oh neid kirurge küll,” toriseb terapeut. “Alailma tahavad nad midagi ära lõigata. Siin on tabletid, võtke need sisse ja küll nad ise ära kukuvad.”

~~~

“See arst teeb lausa imesid. Ta ravis sõna otseses mõttes minutiga mu naise terveks.”

“Kuidas?”

“Ütles, et tema haigus on läheneva vanaduse tunnus.”

~~~

“Teie mees vajab täielikku rahu. Siin on rahusti.”

“Ja millal tuleks seda mehele anda?”

“Te ei saanud õigesti aru. See on teile.”

~~~

Üks mees teisele:

“Jah, kui isegi jaoskonnaarst jättis joomise maha, võib-olla on see tõesti kahjulik?”

~~~

Haiglas heliseb telefon.

“Tere hommikust, ma tahan teada, kuidas on Sidorovi tervis palatist kuus.”

“Üks hetk, ma otsin ta haiguslugu… Nii, leidsin. Luumurd kasvab hästi kokku, ülehomme võtame kipsi maha, reedel eemaldame õmblused.”

“Kas on vaja operatsioonijärgset hooldust?”

“Jah, kaks-kolm nädalat tuleb käia ultrahelis.”

“Millal ta haiglast välja kirjutatakse?”

“Reedel. Ja kes teie olete, kas Sidorovi sugulane?”

“Ei, mina olengi Sidorov, aga mulle selles neetud haiglas ju keegi midagi ei räägi!”

~~~

Mees on sattunud haiglasse. Põetaja toob talle lõunaks tüki leiba, veerand tomatit, pool muna ja lusikatäie putru.

Mees vaatab mõtlikult oma lõunasööki, pärast aga kutsub põetaja.

“Mis vaja?”

“Kas teil postmarki on?” küsib mees.

“Milleks sulle postmark?”

“Vaadake, ma olen harjunud pärast lõunat midagi lugema…”

~~~

Maria läheb arsti juurde. Teda võtab vastu äsja ülikooli lõpetanud noor doktor. Mõne minuti pärast kargab Maria hirma kisaga arsti kabinetist välja ja tormab mööda koridori edasi. Vastu tuleb eakas arst, peatab naise ja küsib, milles asi.

Noore arsti kabinetti sisenedes on vana doktori ilme karm.

“Mida te endale lubate?” küsib ta noorelt kolleegilt. “See daam on viiekümne kuue aastane, tal on täiskasvanud tütar, ta saab varsti vanaemaks ja teie ütlete talle, et ta on rase?”

Haiguslehelt pilku tõstmata vastab noor arst:

“Aga luksumisest sai ta ju lahti…”

~~~

“Aga mina tahtsin nooruses kapteniks saada!”

“Kapteniks? Ja miks sa ei saanud?”

“Ah, ma olen väga hajameelne… Tont teab, mida oleksin võinud laeval korda saata.”

“Kellena sa siis töötad?”

“Kirurgina.”

~~~

Arst: “Teie haiguse põhjuseks on alkohol.”

Patsient: “Tänan, doktor! Te olete esimene inimene, kes ei aja kogu süüd minu kaela.”

~~~

Doktor haigele telefoni teel:

“Mul on teile kaks uudist: väga halb ja eriti halb!”

“Öelge väga halb!”

“Analüüsid näitavad, et teil on jäänud elada kõige rohkem kolm päeva!”

“Oh sa! Ja milline on eriti halb?”

“Ma olen püüdnud juba kaks päeva teid telefoni teel kätte saada…”

~~~

“Doktor, ma sõin ära pitsa koos pakendiga, kas ma suren nüüd ära?”

“Noh, kõik surevad kunagi…”

“Kõik surevad? Oh õudust, mida ma küll tegin!”

~~~

Naine tunneb, et mõte ei tööta, läheb apteeki ja ostab sealt kalli preparaadi ajutegevuse stimuleerimiseks. Alles koju jõudes tutvub ta ravimi koostisega.

“See on lihtsalt rosmariini ja tilli ekstrakt,” kurdab ta mehele. “Ma raiskasin nii palju raha selle peale, mis meil endalgi aias kasvab!”

“No näed,” vastab mees, “ja oledki targemaks saanud.”

~~~

Noor isa lastearstile:

“Doktor, meie pisike võtab pidevalt kaalus alla, aga mu naine sõitis puhkusele. Ma viin teda jalutama, teen massaaži, kvartsvanne, me võimleme iga päev…”

“Aga millega te teda toidate?”

“Ah, seda ma arvasingi, et ma midagi unustan!”

~~~

Vaadanud patsiendi läbi, ütleb kogenud arst noorele kolleegile:

“Teda tuleb viivitamatult opereerida!”

“Mis tal on?”

“Arve Šveitsi pangas.”

~~~

Operatsioonilaual lebav patsient kirurgile:“Doktor, te võite maski ära võtta, ma tundsin teid juba ära.”