Читать книгу Equestria Girls. Bändide võistlus - Gillian M. Berrow - Страница 7

Loojangukuma bluus

Kenterloti keskkooli võimlas käisid suure kevadise heategevusliku peo ettevalmistused. Päike siras poleeritud puitpõrandal. Lapsed maalisid plakateid ja kaunistasid loosungeid. Ruum oli tulvil naeru ja elevust. Mõnel lapsel olid isegi Kenterloti Imeloomade kõrvad ja sabad, et kooli vaimu üles näidata. Aga eriline oli vaatepildi juures see, kui sundimatult hästi kõik omavahel läbi said.

Meeskonnapusades sportlased lobisesid näiteringi lastega. Moebeibed avaldasid saladusi vanades T-särkides ja teksades sõpradele. Paistis, et Kenterloti keskkoolis polnud oluline, mis muusikat sa kuulad, mis riideid sa kannad või mida sa pärast kooli teed – kõik paistsid lihtsalt sõbrad olevat. Videvikusära oli endast võimsa võlujälje maha jätnud.

Aga kui Loojangukuma võimlasse astus, tundus päikese ette pilv tulevat. Paar last heitsid talle pilgu ja pöördusid eemale. Üks või kaks last sosistasid. Loojangukuma üritas seda mitte tähele panna. Ta teadis, et ei meeldi pärast kõike juhtunut ikka veel teistele. Ta oli ju ikkagi muutunud deemonlikuks kurjusejõuks, kes tahtis teha ajupesu kogu õpilaskonnale ja muuta nad armeeks, mis tungiks Equestriasse ja vallutaks selle. Aga tegelikult seda ju ei juhtunud ja ta oli oma õppetunni saanud. Pärast seda juhtumit pingutas ta kõigest väest, et sõbralik olla.

Naeratades astus ta Õunaõie, Mesimagusa ja Tuhatnelja juurde, kes maalisid värvilist plakatit. Ükski tüdrukutest ei vastanud ta pilgule, kui ta lähenes. Loojangukuma istus nende kõrvale maha ja haaras punasest värvist tilkuva pintsli.

„Kas teil abi on vaja?” küsis ta nii armsalt, kui oskas.

Mesimagus kergitas kulmu, Tuhatnelja varjas üllatushüüatust köhatusega. Kõik kolm vahetasid pilgu, mis ütles: „Mõtleb ta seda tõsiselt?”

Õunaõis piidles Loojangukuma külmalt. „Ee, ei, aitäh,” ütles ta. „Pole vaja.”

Pettunult asetas Loojangukuma pintsli ettevaatlikult värvipurgile tagasi. „No olgu,” ütles ta leplikult ja vaatas ruumist sõbralikku nägu otsides ringi.

Siis märkaski ta Roosat, kes elavalt kätega vehkis. „Siia, Loojangukuma!” hõikas tüdruk.

Kohe suundus Loojangukuma võimla teise serva, kus töötas Roosa koos oma sõprade Võbeluse, Harulduse, Vikerkaaresööstu ja Õunarüübiga. Need olid tüdrukud, kes olid Videvikusära kaitsnud, kes olid näinud Loojangukuma kurja poolt väga lähedalt, aga kes siiski olid talle kõige kiiremini andestanud.

Teised võimlas olevad lapsed piidlesid Loojangukuma kahtlustavalt, kui ta möödus. Ta üritas õelatest sosinatest mitte välja teha ja tundis end paremini, kui Equestria tüdrukute juurde maha istus. Nemad olid temaga avatud ja soojad ja siirad. Ta pidi möönma, et see oli omamoodi imeline.

„Mul polnud aimugi, et kogu kool siin on,” tunnistas ta istet võttes.

Haruldus hoidis üleval sätendavat plakatit, mille nad Roosaga valmistanud olid. Kõik Roosa Piruka kunstiteosed olid suurepäraselt sätendavad!

„Üsna pilkupüüdev reklaam, kui keegi minu käest küsiks,” itsitas Haruldus. Ta pühkis seelikult sädelevaid helbeid maha.

„Ja see isegi lõhnab nagu kook!” hüüatas Roosa.

„Tõesti?” imestas Võbelus. Ta kummardus plakatile lähemale ja nuusutas seda. Taas eemale tõmbudes oli ta nägu sädeluse ja vanilliglasuuriga koos.

„Ma kasutasin liimi asemel vanilliglasuuri,” seletas Roosa rahulolevalt sõrmi limpsides.

Õunarüüp vangutas Võbeluse sädelevat nägu nähes pead. „Võbelus, sul on siin veidi...”

Võbelus äigas käega õrnalt üle põse, pühkides näolt mõned sädelevad helbed. „Kas sain puhtaks?” küsis ta.

Õunarüüp naeratas: „Mitte päris!”

Loojangukuma itsitas koos teiste tüdrukutega. Ta oli rõõmus, et sai nendega kaasa naerda.

Just siis tõusis üks tüdruk püsti ja teatas nördinult: „Suurel ja vägeval Triksil sai liim otsa!”

Ta jäi ootama, et talle liimi juurde antaks, aga keegi tema kaaslastest ei teinud väljagi. Niisiis hüppas Vikerkaaresööst püsti, kargas saltoga üle Roosa pea, tegi täiusliku hundiratta ja pistis Triksile liimipudeli nina alla. Kõik võimlas viibijad plaksutasid Vikerkaaresööstu veatu akrobaatikakava peale – peale Triksi.