Оглавление
Grupi autorid. Riigikogu Toimetised 26
Kakskümmend
Pilguheit äsjasele rahvaloendusele
Poliitika vajab avatust
Euroopa föderaliseerumisest
Regionaalne revolutsiooniline situatsioon ning revolutsioonid Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas
Mitmikkodakondsuse võimalused ja riskid
Töövõimetusest kavandatava töövõimetuskindlustuse kontekstis
Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012
Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks? 2
Otsedemokraatia diskursused Riigikogus: rahvaalgatuse seadustamise menetlus aastatel 2003–20084
Riigihanked ja innovatsioon Eestis: milleks kulutada 11 miljonit päevas?[1.]
Kas iseseisvusaja haridusmuutused on kujunenud sotsiaalseks innovatsiooniks?
Riskid: tõlgendus ja toimetulek
Ühtsema riigivalitsemise suunas: kliendipõhise loogika rakendamise võimalused avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmisel
Koosvalitsemine politseivaldkonnas
Kohalik poliitikatasand hoolduskoormusega naiste tööturukäitumise mõjutajana 7
Kõrgharidusele juurdepääs avaliku arvamuse peeglis
Kodanikualgatust toetavad väärtused ja käitumismustrid: eesti- ja venekeelsete elanike võrdlus
Sotsiaalne ettevõtlus: õnnelikud inimesed, elujõulisem majandus
Kakskümmend aastat Riigikogu õiguskomisjoni
Eesti-Vene piir, Setu küsimus ning Euroopa ajalugu Euroopa Nõukogu arutlusainetena Pariisis ja Strasbourgis 1994. ja 1995. aasta vahetusel
Europeana – kas kaotsi minev identiteet või võimalus Eestit näidata?
Parlamentaarsed uudised
Ernst B. Haas Euroopa integratsioonist
Autoritest
Contents in English
Summaries in English
Nimeregister
Отрывок из книги
Ene-Margit Tiit
Tartu Ülikooli emeriitprofessor, statistikaameti vanemmetoodik, rahvaloenduse metoodikajuht
.....
Kõike eeltoodut arvestades langetas Vabariigi Valitsus otsuse, et 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus tehakse kombineeritud meetodil. See tähendas küll rohelist tuld registrite kasutamisele igal pool, kus see oli võimalik ja kasutoov – loendajate tööpiirkondade ja töönimekirjade moodustamisel, loendusankeetide eeltäitmisel, loendusjärgsel ankeetide kontrollimisel ja andmelünkade täitmisel –, kuid põhiliseks andmekogumise meetodiks jäi siiski küsitlus. Ka siin tehti kaks olulist uuendust, nimelt kasutati esimest korda Eestis internetiküsitlust ja iseloendamist.
Iseloendamist oli mingil määral kasutatud Eesti Vabariigis 1922. ja 1934. aasta loendustel, siis oli loendajatel lubatud viia loendusmaterjalid peredesse täitmiseks (kui oli selge, et pere haridustase on piisav) ja need hiljem kokku koguda. Seda, missuguses ulatuses seda meetodit praktiseeriti, pole dokumenteeritud, küll on mingis aruandes märgitud, et loendajate täidetud ankeedid olid loendatavate täidetuist kvaliteetsemad.
.....
