Читать книгу Liiklusseadus & liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele - Grupi autorid - Страница 4

§ 6. Liikluse korraldamine

(1) Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

(2) Liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.

(3) Liikluse korraldamisel kasutatavad liikluskorraldusvahendid peavad vastama käesoleva seaduse ja teeseaduse nõuetele.

(4) Liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik.

(5) Liikluskorraldusvahendit ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata. Ilma asjaomast õigust omamata ei tohi liikluskorraldusvahendit paigaldada, teisaldada või eemaldada.

(6) Liiklusmärkide ja teemärgiste (teekatte- ja püstmärgised) tähendused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 7. Fooritulede tähendus

(1) Ümartuledega foor reguleerib sõidukite, jalakäijafoori puudumisel aga ka jalakäijate liiklust. Fooril on kolm ümmargust tuld: ülal punane, keskel kollane, all roheline. Erandina võidakse kasutada tulede rõhtasetusega foori, millel on vasakul punane, keskel kollane ja paremal roheline tuli.

Tuled tähendavad järgmist:

1) roheline lubab liikuda;

2) roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest;

3) kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata;

4) punane keelab liikuda;

5) punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest.

(2) Nooltuledega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foorituled on noolekujulised. Punane ja kollane tuli võivad olla ka ümmargused; sel juhul kantakse nendele noolte kontuurid. Tuled asuvad püstjalt. Tulede paigutus, põlemise järjekord ja tähendus on nii nagu ümartuledega fooril. Rohelise nooltule põledes tohib sõita noole suunas. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi.

(3) Lisasektsioonidega foor reguleerib sõidukite liiklust ristmikul. Foori põhituled asuvad püstjalt nagu ümartuledega fooril. Rohelise tule kõrval on ühel või mõlemal pool lisasektsioon sõidusuunda näitava nooltulega, mis põleb roheliselt. Kui lisasektsioonis põleb roheline nooltuli, tohib sõita noole suunas mis tahes põhitule põledes. Vasakule osutav roheline nooltuli lubab äärmiselt vasakpoolselt rajalt pöörata ka tagasi. Lisasektsiooni kustunud nooltule ajal ei tohi sõita noole suunas. Foori rohelisele põhitulele võib olla kantud noolkujutis, mis näitab lubatud sõidusuundi selle tule põledes.

(4) Kollase vilkuva tulega foor osutab reguleerimata ristmikku, ülekäigurada või muud ohtlikku kohta.

(5) Ühissõidukifoor reguleerib trammide ja teiste eri rajal sõitvate ühissõidukite sõitu. Fooris on kolm püstjalt asetsevat valget tuld. Ülemine tuli kujutab S-tähte, keskmine rõht- ja alumine püstkriipsu. Viimase ülaots võib osutada pöörde suunda. Sisselülitatud tuled tähendavad järgmist: ülemine keelab sõita, keskmine keelab sõita ja teatab tulede vahetumisest, alumine lubab sõita.

(6) Suunamuutefoor reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Kui foori parempoolses sektsioonis põleb allasuunatud noole kujuline roheline tuli, siis on lubatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub kahekordsete katkendjoontega tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.

(7) Ülesõidufoor reguleerib liiklust raudteeülesõidukoha, kai, eritalituse sõiduki väljasõidu koha ja lahtikäiva silla juures. Fooris on kaks vilkuvat punast tuld. Tulede vilkumine keelab edasi sõita. Raudteeülesõidukohal võidakse lisaks kahele punasele vilkuvale tulele kasutada aeglaselt vilkuvat valget tuld; valge tule vilkudes võib raudteed ületada, punaste tulede vilkudes aga mitte. Ülesõidufooris võidakse kasutada ka ainult punast ja rohelist tuld, mille tähendus on sama kui ümartuledega fooris.

(8) Jalgrattafoor reguleerib jalgrataste, tasakaaluliikurite, pisimopeedide ja mopeedide sõitu nendele eraldatud rajal või jalgrattateel. Jalakäija ja jalgratta kujutisega foor reguleerib jalakäijate, tasakaaluliikuri juhtide ja jalgratturite liiklust. Foori kuju, tulede asetus ja tähendus on sama mis ümartuledega fooril. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalgratta kujutisega.

(9) Jalakäijafoor reguleerib jalakäijate ja tasakaaluliikuri juhtide liiklust. Jalakäijafoor reguleerib ka jalgratturite liiklust, kui jalgratta- ja jalgteel ei ole kasutatud jalgrattafoori. Foori ülemises osas on punane jalakäija kujutis, mis keelab jalakäijal ja tasakaaluliikuri juhil ületada sõiduteed, ja all roheline jalakäija kujutis, mis lubab jalakäijal ja tasakaaluliikuri juhil ületada sõiduteed. Foor võidakse varustada helisignaaliga, mille katkendlik heli teatab, et põleb punane tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. Jalakäijafoori ülemist punast jalakäija kujutisega tuld võib vajaduse korral dubleerida.

(10) Jalakäijate ja jalgratturite liiklust reguleerivate fooride juures võidakse kasutada sekundinäidikut, mis teatab, mitu sekundit jääb aega tule vahetumiseni.

(11) Nõuded fooridele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 8. Liikluse reguleerimine

(1) Reguleerija reguleerib liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu, liiklustakistuste või – ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud.

(2) Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Reguleerija peab märguande andma õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku olukorda ega segaks teiste liiklejate liiklemist. Täiendavalt võib reguleerija märguandmisel kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit.

(3) Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase väljaõppe saanud:

1) kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral;

2) päästeteenistuja ja päästetöödele kaasatud isik päästetöödel;

3) looduskaitsetöötaja kaitsealal looduskaitseseaduse tähenduses, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ning selleni viivatel teedel;

4) riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutuse töötaja metsateedel;

5) raudteetöötaja raudteeülesõidukohal;

6) parvüleveo korraldaja sadamas;

7) parkimise korraldaja parklas;

8) teeomaniku või haldusorgani poolt ajutiselt liiklust reguleerima määratud isik seoses teetöödega ja ettenähtud korras kooskõlastatud ürituste ajal või muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud või tee on ajutiselt üldiseks liikluseks suletud;

9) suurt või rasket veost saatev isik, kui liiklus on veose suuruse või raskuse tõttu häiritud või ohustatud;

10) lasterühma saatja laste ohutuse tagamisel;

11) kiirabibrigaadi liige sündmuskohal kannatanute ja kiirabibrigaadi ohutuse tagamisel;

12) reguleerija väljaõpet saav isik praktilise väljaõppe ajal.

§ 9. Reguleerijale ja reguleerija koolitajale esitatavad nõuded

(1) Reguleerijal peab olema käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohane märguriietus või vormiriietus.

(2) Kiireloomulisel või lühiajalisel reguleerimisel võib erandina kanda käesoleva seaduse § 11 lõike 2 kohast ohutusvesti.

(3) Reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud koolituse vastavalt kehtestatud korrale. Parklas parkimist korraldav reguleerija võib erandina olla vähemalt 16-aastane isik. Eriveost saatev reguleerija peab lisaks omama vähemalt CE-kategooria autorongi juhtimisõigust. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktides 8 ja 9 nimetatud reguleerijal peab olema reguleerija tunnistus ning terviseseisund peab vastama vähemalt § 101 lõike 10 alusel B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud tervisenõuetele. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuded ei laiene politseiametnikele, kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerijatele.

(5) Perioodiliselt mittekorduva, kuni kolm ööpäeva kestva reguleerimisvajadusega ürituse või tegevuse korral, välja arvatud eriveose saatmine, on reguleerija ettevalmistamise õigus ka isikul, kes on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud koolitajalt reguleerija ettevalmistuse. Tee omanik, kelle teele on liikluse reguleerimine kavandatud, võib nõuda lõikes 3 nimetatud reguleerija kasutamist. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(6) Reguleerija ettevalmistus ja Maanteeameti tunnustatud koolitaja reguleerijakoolituse praktiline õpe teel peab toimuma vähemalt 24-aastase käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reguleerija vahetu järelevalve all selle tee omanikult saadud nõusoleku ja tingimuste kohaselt. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud reguleerija ei saavuta reguleerimise eesmärki või loob oma tegevusega liiklusohu, on politseiametnikul või teeomanikul õigus tema tegevus peatada. Politseiametnikul on õigus reguleerija tegevuse peatamise korral anda reguleerimiseks volitused andnud isikule korraldus tagada mõistliku aja jooksul reguleerija asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastava reguleerijaga. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(8) Reguleerija koolitamise õigus on Maanteeameti poolt tunnustatud koolitajatel. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tunnustamiseks tuleb Maanteeametile esitada järgmised dokumendid ja andmed:

1) taotlus;

2) käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud reguleerijakoolituse kursuse õppekavade nõuetele vastav õppekava;

3) andmed reguleerijakoolituse lektorite erialase kvalifikatsiooni kohta;

4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud lektorite kirjalik nõusolek asuda tööle. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(10) Maanteeamet keeldub koolitaja tunnustamisest, kui:

1) õppeasutuse esitatud õppekavad ei vasta kehtestatud nõuetele;

2) koolitajal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud nõuetele vastavad lektorid või 3) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(11) Maanteeametil on õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tunnustus korraldada reguleerijakoolitust juhul, kui:

1) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;

2) koolitus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele või 3) koolitaja on teinud otsuse reguleerijakoolituse lõpetamise kohta. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]

(12) Reguleerija koolitamise korra ja reguleerija tunnistuse vormi, väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas õppekavad ning nõuded lektorite kvalifikatsioonile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 10. Reguleerija märguanded

(1) Reguleerija ülestõstetud käsi keelab liiklejal liikuda. Kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab liikleja kohe peatuma. Kui märguanne antakse hetkel, millal juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.

(2) Reguleerija küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi (käed) keelab liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe (kätega); kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.

(3) Reguleerija küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi. Reguleerija võib lisaks anda sõidusuunas viipe, mis lubab selles suunas liikuda.

(4) Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid või suulisi korraldusi.

(5) Liiklust keelav märguanne kehtib kuni lubava märguandeni.

(6) Liikuda tohib suundades, milles see pole keelatud.

(7) Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks ja sama tähendus.

(8) Liikluse reguleerimise märguanded antakse:

1) musta-valgevöödilise sauaga;

2) punase helkurkettaga;

3) liiklusmärgi ”Sõidu keeld” kujutisega kettaga;

4) käega.

(9) Märgi ”Sõidu keeld” kujutisega ketast võivad kasutada ka teised reguleerijad, kui sellel on kirje ”Sõidu keeld” asendatud muu sõnaga, mis iseloomustab reguleerija ametit või organisatsiooni, näiteks ”Päästeasutus”, ”Looduskaitse”, ”Teemeister”, ”Lapsed” või muu selline.

§ 11. Märguriietusele, ohutusvestile ning loomveoki, jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi ja jalakäija helkurile esitatavad nõuded

(1) Märguriietus peab olema standardi EVS-EN 471 ”Hoiatusrõivad professionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded” kohane 3. klassi kollakasroheline ohutusriietus.

(2) Ohutusvest peab olema standardi EVS-EN 471 ”Hoiatusrõivad professionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded” kohane vähemalt 2. klassi ohutusvest või – riietus.

(3) Jalgratturikiiver peab vastama standardi EVS-EN 1078 ”Kiivrid jalgratturitele ja rulade ning rulluiskude kasutajatele” nõuetele.

(4) Helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi EVS-EN 13356 ”Nähtavust parandavad vahendid mitteprofessionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded” nõuetele.

(5)Helkur, mida kasutatakse loomveokil, jalgrattal, pisimopeedil ja tasakaaluliikuril peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.

§ 12. Liikluspiirangud

(1) Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks.

(2) Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-, vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil.

(3) Teeomanikuks käesoleva paragrahvi tähenduses on:

1) riigimaanteel – Maanteeamet;

2) riigi tugi- ja kõrvalmaanteel – Maanteeameti kohalik asutus;

3) kohalikul teel – valla- või linnavalitsus;

4) taliteel – talitee rajaja.

(4) Avalikult kasutatava tee omanik peab andma teavet liiklejatele, kes seda vajavad, tee kasutuskorralduse muudatuste kohta teeseaduse § 31 kohaselt, samuti alalise piirangu korral selle kehtestanud haldusorgani ja teel kasutatava tähistuse kohta.

(5) Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.

§ 13. Keskkonnakaitsenõuded

(1) Juht ei tohi kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida.

(2) Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist.

(3) Liikleja ega sõitja ei tohi:

1) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala;

2) saastata keskkonda kütuse või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud.

(4) Juht ei tohi juhtida sõidukit, millel on keskkonda saastav leke.

(5) Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.