Читать книгу Orienteerumine investeeringute miiniväljal - H. Kent Baker Vesa Puttonen - Страница 8

Esimene peatükk

Orienteerumine investeerimise miiniväljal: ärge laske investeerimismaailmal end hirmutada

Me ei pea olema ülejäänutest targemad. Me peame olema ülejäänutest distsiplineeritumad.

Warren Buffett (Ameerika ärimagnaat, investor ja filantroop)

Millised sõnad tulevad teile investeerimisele mõeldes pähe esimesena? Kui olete nagu enamik investoreid, siis on need sõnad tõenäoliselt muserdav, heidutav ja hirmutav. Paljudele inimestele on investeerimine sõna, mida suu sissegi ei võeta, sest arvatakse, et sellega kaasneb finantsterminite laviin ning aeganõudev ja väsitav uurimistöö. Neil on meeles, et viimasel aastakümnel on investorid seisnud silmitsi paljude probleemidega, nagu kriis kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude turul, sügav majanduslangus, majanduse aeglane taastumine, sõjad, terrorism ja palju muud. Samuti on investorite ees väga lai valik investeerimisvõimalusi ja nendega äriajamiseks konkureerivad paljud. Nad on teadlikud, et mõned neist „võimaluste“ pakkujatest püüavad neid ära kasutada. Ehkki enamik investoreid mõistab, et nad on kergeusklikud, ei ole neil sageli selget ettekujutust sellest, mida ja milleks nad selle vastu midagi ette võtta saaksid. Pole mingi ime, et inimesed peavad investeerimist sageli muserdavaks, heidutavaks ja hirmutavaks, eriti kui nad püüavad sellega omal käel hakkama saada. Ehkki enamik erainvestoreid pole eksperdid, peavad nad ikkagi oma tegude ja finantsseisu eest vastutama. Finantsiliselt edukas olemiseks peate oma teel tüürima mööda paljudest karidest või riskima sellega, et teete vigu, mis mõjutavad teie jõukust.

Võttes arvesse investeerimise keerukat ja probleemirohket maailma, siis millised väljavaated on vähemteadlikel investoritel orienteeruda investeerimise miiniväljal ja väljuda sealt ilma vigastusteta? Vastus on, et erilisi šansse ei ole, kui nad just ei oska märgata lõkse oma teel ega astu neist finantsilistest maamiinidest teadlikult mööda. Investoritel on vaja vältida tormakate finantsotsuste ja investeerimispattude tegemist. Samuti on neil vaja eristada investeerimismaailma moe­röögatusi ajaproovile vastu pidanud investeerimispõhimõtetest. Seda on lihtsam öelda kui teha, kuid see pingutus on oma hinda väärt.

Investorid seisavad enamasti silmitsi kolme suure välja­kutsega: 1) vigade tegemine, 2) käitumise kallutatus, ja 3) investeerimis­lõksudesse langemine teadmiste, kogemuste või enese­distsipliini puudumise tõttu, sestap ei ole võimalik paremaid valikuid teha. Vigade tegemine on investeerimise lahutamatu osa, eriti algajate investorite puhul. Nagu Iiri luuletaja ja näitekirjanik Oscar Wilde on öelnud: „Kogemused on lihtsalt nimi, mille anname oma vigadele.“ Ehkki ajas tagasi rändamine oma vigade parandamiseks ei ole võimalik, on võimalik vigadest õppida ja nende kordamist vältida. Seega on vead õppimise verstapostid.

Inimesed võivad olla ka iseenda suurimad vaenlased. Nad kannatavad mitme käitumusliku või psühholoogilise kallutatuse käes, mis mõjutavad nende hindamis- ja otsustusvõimet. Kallutatus ei ole midagi muud kui eelsoodumus eksida. Seega – kallutatus on eelarvamus või soodumus teha otsuseid sellal, kui juba ollakse mõne valitseva veendumuse mõju all.

Investorid võivad langeda ka investeerimislõksudesse. Investeerimismaailmas on investeerimislõks miski, mis võib tuua kaasa suure kaotuse põhikapitalis või võimalustes teha tootlikke investeeringuid. Ehkki selliste lõksude ohvriks langemine ei kujuta endast tõenäoliselt surmahoopi, võib see tunduvalt vähendada teie isiklikku jõukust, takistada teil saavutamast oma finantseesmärke ja lüüa kõikuma teie enesehinnangu.

Investorid ei pruugigi teada, miks nad teevad selliseid investeerimisotsuseid, nagu nad teevad. Kehvad otsused võivad olla tingitud kehvadest nõuannetest, valest nõuandjast või valest otsustamismetoodikast. Nii mitmedki algajad investorid pühendavad liiga vähe tähelepanu investeerimisest aru saamisele ja nende käsutuses olevatele valikutele. Võib juhtuda, et nad pühendavad oma investeerimisportfelli haldamisele isegi vähem aega kui oma puhkuse planeerimisele või auto valimisele!

Mõistlike investeerimisotsuste tegemine on osa finantskirjaoskusest. Finantskirjaoskus on võime mõista, kuidas raha maailmas funktsioneerib: kuidas inimesed raha teenivad või saavad, kuidas nad rahaga ümber käivad ja kuidas nad seda suurema jõukuse loomiseks investeerivad. Finantsiline kirja­oskus viitab ka oskuste ja teadmiste kogumile, mis võimaldab inimestel teha teadlikke ja tõhusaid otsuseid ning kasutada kõiki oma finantsressursse. Finantskirjaoskus on tähtis, sest paljud inimesed korraldavad oma rahaasju omaenda heaolu tagamiseks puudulikult. Kehv finantskirjaoskus läheb inimestele igal aastal maksma kümneid miljardeid dollareid.

Finantskirjaoskamatus on nagu vihmavalingus olles püüda vihmapiiskade vahel hüpelda, kuid […] lõpuks saate ikkagi märjaks.

Johnnie Dent jr

Finantskirjaoskajaks saamine nõuab tavaliselt tundide­pikkust õppimist ja jõupingutust ning tavaliselt saavutatakse see pika aja jooksul.

Ehkki finantsiliselt vormi jõudmine võib näida hirmutav eesmärk, ei ole see teostamatu unistus juhul, kui olete valmis otsima abi. Ehkki ka targad investorid teevad vigu, lasevad psühholoogilistel eelarvamustel oma otsuseid mõjutada ja komistavad investeerimislõksudesse, teevad nad seda kindlasti harvem kui nende vähemtaiplikud kolleegid. Väiksemate erialaste teadmistega investorid peavad oma finantsvikatit ihuma.

Kust alustada

Investorid leiavad end vahel samalaadsest olukorrast, kus Alice oli Lewis Carrolli raamatus „Alice Imedemaal“. Teelahkmele jõudnud, küsib Alice Irvik Kassilt:

Alice: Kas Sa ei tahaks mulle ütelda, kuhupoole ma siit peaksin minema?

Irvik Kass: See sõltub suuresti sellest, kuhu sa tahad välja jõuda.

Alice: Mulle on enam-vähem ükskõik, kuhu.

Irvik Kass: Siis ei ole tähtis, kuhupoole sa lähed.

Alice: – kui ma ikka kuskile jõuan.

Irvik Kass: Oh, selle peale võid kindel olla, kui sa ainult kõnnid küllalt kaua.1

Siht ilma plaanita on lihtsalt soov.

Antoine de Saint-Exupery

Selle loo moraal seisneb selles, et alustada tuleb algusest, ja tuleb teada, millist teed mööda minna. Nagu pesapallimeeskonna New York Yankees kuulus mängija ja pesapallikuulsuste halli liige Yogi Berra on kord öelnud: „Pead olema ettevaatlik, kui sa ei tea, kuhu sa teel oled, sest sa ei pruugi sinna jõuda.“ Erinevalt Alice’ist peaksid investorid oma investeeringuid planeerides tuginema selgetele eesmärkidele ning seejärel otsustama, milline on nende saavutamiseks asjakohane tee. Kahjuks tõmbavad paljusid investoreid kaasa uusimad investeerimise moeröögatused või nad keskenduvad lühiajalisele investeerimis­tulule – selle asemel, et järgida kava, mis peaks aitama neil oma pikaajalisi eesmärke saavutada.

Investorid võivad oma finantseesmärkide saavutamiseks järgida mitut erinevat rada. Üks rada on „minna üksinda“. Kui teil on kavatsus oma investeeringuid hallata ise, siis tahate olla veendunud, et olete piisavalt pädev seda tegema. Teine võimalus on kasutada kvalifitseeritud spetsialisti teenuseid. Koostöö finantsnõustajaga ja ise oma finantsplaanide seadmine ei välista teineteist. Isegi kui otsustate kasutada finantsnõustaja teenuseid, peaksid teil olema vähemalt elementaarsed teadmised isiklike rahaasjade haldamisest, eriti investeerimisest – et mõistaksite nõuandeid, mida saate ning teaksite, milliseid küsimusi esitada. Koostöö tegemine investeerimisnõustajaga ei tähenda sugugi veel seda, et võite omaenda vastutusest loobuda. Kolmas võimalus on kasutada robotnõustajat. Need uued digitaalsed platvormid suudavad investeerimisportfelli hallata vaid murdosa eest neist kulutustest, mis kulub inimnõustajale, kuid neil on ka mitmeid puudusi.

Parim viis oma investeerimisedu mõõta ei ole mitte vaadata, kas lööte turgu või mitte, vaid see, kas olete pannud paika finantskava ja käitumispõhimõtted, mis tõenäoliselt viivad teid sinna, kuhu tahate jõuda.

Benjamin Graham

Olenemata sellest, millise tee valite, algab protsess ikkagi oma finantseesmärkide paika panemisest. Üldiselt on investeerimise põhieesmärk jõukuse loomine. Kui olete juba jõukas, siis on teil vaja oma vara säilitada. „Jõukas“ olemine on inimesiti erinev ja sõltub suuresti teie meelelaadist ja elustiilist. Võib-olla tähendab jõukas olemine seda, et teil puuduvad rahalised piirangud ja teie vara ületab mingi konkreetse taseme, või et te ei pea enam tööd tegema. Ükskõik kuidas te jõukust ka ei määratleks, on investeerimise põhieesmärk selle loomine.

Tehes kõike ise

Kui otsustate minna isetegemise või ise enda juhendamise teed, peate haldama ise oma rahaasju, sealhulgas ka oma investeeringuid. Enamikele on rahalise heaolu, sh pensioniplaneerimisest saanud ülesanne, millega püütakse iseseisvalt hakkama saada. Miks? Inimesed ei tööta üldjuhul organisatsioonides, mis pakuvad neile konkreetseid finants- või investeerimis­nõuandeid. Seega peate ise arendama oma oskusi isiklike rahaasjade majandamiseks. Isegi kui te töötate organisatsioonis, mis pakub kogumispensioniskeemi, on finantsmaailmas toimunud nihe määratud väljamaksega pensioniskeemidelt määratud sissemaksetega pensioniskeemidele ning viimati nimetatutest on nüüdseks saanud erasektoris valdav eelistus. Määratud väljamaksega pensioniskeemis lubab tööandja pensioniks kindlat kuumakset, mis on ette määratud valemiga, mis arvestab tööandja sissetulekute ajalugu, töötamise aega ja tema vanust. Nende maksete tegemise riski kannab tööandja. Seevastu määratud sissemaksetega pensioni­skeemide puhul teevad tööandjad ja töötajad kindlaid makseid isiklikule kontole, kust need summad edasi investeeritakse. Töötaja otsustab, kuhu see raha investeeritakse ning seega on investeerimisrisk ja teenitud tulu tema, mitte tööandja kanda. Niisiis on teadmine, kuidas oma rahaasju planeerida ja raha investeerida, muutunud tähtsamaks kui kunagi varem.

Kulub pool elu enne, kui mõistate, et elu on üks isetegemise projekt.

Napoleon Hill

Hästi informeeritud erainvestorid võivad sageli üsna kenasti omal käel hakkama saada, eriti kui neil on hoolikalt koostatud investeerimiskava ja nad järgivad seda usinalt. Kahjuks saboteerivad paljud inimesed tahtmatult oma seatud finants­eesmärkide täitmise väljavaateid, rikkudes mõistlike investeerimiskavade tingimusi. Algajad investorid kipuvad omal käel turul tegutsedes turule alla jääma. Isetegija lähenemis­viis võib olla täis ohte, kui teil puuduvad erialased teadmised ja distsipliin praegustel ülimalt konkurentsi­tihedatel finants­turgudel toimetulekuks. Emotsioonid mängivad suurt rolli, sest era­investorid tegutsevad sageli täpselt vastupidi sellele, kuidas nad peaksid toimima. Näiteks võivad investorid püüda ajastada turu liikumisi, hajutada riske ebapiisavalt, maksta halduritele ja nõustajatele suuri ja tarbetuid tasusid ning püüda teenida suuremat tulu, kasutades selleks laenatud raha.

Arvukatest lõksudest hoolimata on teil ikkagi võimalik vältida või vähemalt vähendada levinud investeerimisvigade tegemist ja hoiduda käitumuslike eelarvamuste ohvriks sattumist. Samuti saate finants­küsimustest ja investeerimisest paremini teadlikumaks saades vältida enda ninapidi vedamist investeerimis­lõksudega. Üks suurim risk, millega silmitsi seisate, on see, et te ei omanda teadmisi sellest, millised investeeringud võiksid aidata teil oma finantseesmärke saavutada ja kuidas investeerimisprotsessile läheneda. Nagu Benjamin Franklin on kord öelnud: „Investeerimine teadmistesse teenib kõige kõrgemat intressi.“ Warren Buffett kordas sedasama mõtet, kui märkis: „Kõige tähtsam investeering on see, mille teete iseendasse.“

Miski ei too tõenäoliselt suuremat tulu kui enne investeerimis­otsuste tegemist finantsteadmiste omandamine ning vajaliku uurimistöö, õppimise ja analüüsiga tegelemine. Nagu investeerimisfondi Fidelity Magellan endine juht Peter Lynch ütleb: „Keskmine investor võib saada oma valdkonnas eksperdiks ja valida võitvad aktsiad välja sama tõhusalt kui Wall Streeti professionaal, kui ta vaid pisut uurimistööd teeb.“ Teadmiste ja teadlikkuse puudumine võivad viia kahetsus­väärsete finantsotsusteni, mis teie jõukust vähendavad. Kui te ei ole piisavalt teadlik ega tark investor, võivad teised teid ära kasutada ning seda nad ka teevad. Kui te seda väidet ei usu, rääkige lihtsalt mõne investeerimispettuse ohvriks langenud inimesega, kellel on see-ei-saa-minuga-juhtuda-suhtumine.

Investeerige endasse. Teie karjäär on teie jõukuse mootor.

Paul Clitheroe

Ärge alahinnake oma võimeid ega potentsiaali ning ärge tegutsege rutakalt, kui omandate teadmisi, et saada edukaks investoriks. Enne investeerima hakkamist peate selgeks saama elementaarsed põhitõed. Õppimisele ja uurimistööle piisavalt aega pühendades omandate teadmised sellest, kuidas hallata oma portfelli ja investeerimisotsuseid. Nagu H. W. Lewis on kirjutanud oma raamatus „Technological Risk“: „Need, kes ei ole valmis investeerima tulevikku, ei ole seda ära teeninud.“ Tegelikult võite isetegijast investorina olla isegi vajalike teadmiste puudumisel paremas olukorras kui siis, kui töötate koos ebapädeva või konfliktse nõuandjaga. Investeerimine hõlmab suuresti kaine mõistuse kasutamist ja oskust mitte lasta emotsioonidel end kõigutada. Miljardärist investor Warren Buffett on kord täheldanud: „Te ei pea olema tuumafüüsik. Investeerimine ei ole mäng, kus see, kelle IQ on 160, võidab tüüpi, kelle IQ on 130.“ Buffett on veel öelnud ka seda: „Sa ei pea olema erakordselt intelligentne, et investorina edu saavutada.“

Koostöö investeerimisnõustajaga

Teine tee, mis aitaks teil oma finantseesmärke saavutada, on kasutada kvalifitseeritud spetsialisti, näiteks vajalike teadmiste, oskuste ja võimetega finantsplaneerija, investeerimis­nõustaja või rahahalduri teenuseid. Ehkki neil ameteil on oma erinevused, nimetame neid lihtsalt finantsnõustajateks. Kahjuks valitseb mõiste „finantsnõustaja“ puhul suur segadus. Õigupoolest sellist kutsenimetust nagu „finantsnõustaja“ ei eksisteerigi. Sellegipoolest peaksite finantsnõustaja valimisel keskenduma sellele, et valitud spetsialist oleks omandanud kvalifitseeritud finantsplaneerija (Chartered Financial Planner, CFP), kvalifitseeritud finantsnõustaja (Chartered Financial Consultant, ChFC), sertifitseeritud raamatupidaja / personaalse planeerimis­spetsialisti (Certfied Public Accountant / Personal Planning Specialist, CPA/PFS) või kvalifitseeritud finants­analüütiku (Chartered Financial Analyst, CFA) tunnustatud tiitli. See, kas peaksite palkama investeerimisnõustaja või haldama ise oma investeeringuid, on keeruline küsimus, mis nõuab enne otsuse tegemist hoolikat kaalumist. Te ei pea olema finantsmaailma kergekaallane, et vajada finantsnõustajat, sest õige finantsnõustaja palkamisest võidab peaaegu igaüks. Nagu Warren Buffett märgib: „Parem on seltsida endast paremate inimestega. Valige omale partnereiks need, kelle käitumine on teie omast parem ning te hakkate ka ise samas suunas triivima.“ Näiteks võivad need asjatundjad aidata klientidel: 1) püstitada mõistlikke finantsilisi ja isiklikke eesmärke, 2) hinnata nende praegust finantskäitumist, 3) töötada finantseesmärkide saavutamiseks välja realistlik ja põhjalik plaan, 4) käivitada see plaan ja jälgida selle edenemist ning 5) aidata püsida õigel kursil, et täita muutuvaid eesmärke, kohaneda isiklike olude, turgude ja maksuseadustega. Need, kellel on finantsplaan, tunnevad end tavaliselt enesekindlamana ja saavutavad ka suuremat edu raha, säästude ja investeeringute haldamisel kui need, kellel sellist plaani ei ole.

Enamik inimesi ei planeeri ebaõnnestuda, neil ei õnnestu planeerida.

John L. Beckley

Finantsnõustajad kujundavad sageli oma klientide finantsvajadustest ja eesmärkidest tervikliku arusaama, ehk nad vaatavad suurt pilti. Nende lisandväärtuseks võib olla nii investeerimistulemuste parandamine kui ka psühholoogiliste kahjude leevendamine, näiteks ärevuse vähendamine. Kliendid võivad oma suhtest nõustajaga võita, eriti rahaasjade planeerimisel ning vara paigutamisel. Õigupoolest peitub finantsnõustaja tõeline väärtus selles, et ta juhib pigem investorit, mitte investeeringuid.

Mõned finantsnõustajad pakuvad investeerimisnõuandeid peamiselt üksikisikutele. Nad annavad klientidele nõu sobivate investeerimisvõimaluste kohta lähtudes nende vajadustest, eesmärkidest ja riskitaluvusest. See lähenemisviis nõuab seda, et nad oleksid kursis finantsturgudel toimuvaga ja jälgiksid pidevalt kliendi portfellis olevaid konkreetseid investeeringuid, olles samuti teadlikud uutest investeerimisstrateegiatest ja -instrumentidest. Asjatundliku nõustaja leidmine ja palkamine võib aga olla keeruline finantsotsus, eriti kui teil on vähe erialaseid teadmisi. Samuti ei ole osa finantsnõustajaid investeerimis­asjatundjad ega saa anda huvide konflikti tõttu head nõu.

Mida rohkem raha sinu heaks töötab, seda vähem pead sina raha pärast töötama.

Idowu Koyenikan

Kes vajab finantsnõustajat?

Enne, kui asume selgitama seda, kuidas leida õige finantsnõustaja, räägime sellest, miks te teda vajate. Ehkki kõigil on tarvis raha kasutamise kohta otsuseid vastu võtta, võivad teil puududa vajalikud teadmised, aeg või soov teatud finantsaspekte oma elus aktiivselt planeerida ja juhtida. Kui teie emotsioonid on kõikuvad, ei peaks te arvatavasti ise oma finantstulevikku tüürima. Ärge kartke paluda abi. Te ei pea ära ootama kriisi või meeleheitehetke, et palgata nõustaja. Nagu endine Ameerika Ühendriikide president John F. Kennedy on öelnud: „Aeg katuse parandamiseks on siis, kui päike paistab.“

Planeerimine on see, kui tood tuleviku olevikku, et saaksid sellega midagi ette võtta.

Alan Lakein

Finantsnõustajad saavad sageli anda personaalseid nõuandeid teie rahalise olukorra kohta tervikuna, alustades teie kindlustus­kaitsest ja raha kulutamise harjumustest ning lõpetades soovitustega, kuidas säästa lapse koolituskuludeks või valida parim kodulaen. Investeerimisnõuannete andmine on finantsplaneerimisest vaid väike osa. Kuidas saavad finantsnõustajad aidata? Koostöö finantsnõustajaga võib aidata teil säästa aega ja jääda finantsstrateegiaid järgides oma eesmärkide saavutamisel distsiplineerituks. Hea finantsnõustaja proovib teile auku pähe rääkida, et te ei teeks asju, mis võivad olla ohtlikud teie finantsilisele heaolule. Inimesed tegutsevad vahel emotsioonide ajel ning see toob sageli kaasa negatiivsed finantsilised tagajärjed. Näiteks kui aktsiaturul saabub krahh, variseb kokku ka paljude kogenematute investorite finants­alane ratsionaalne mõtlemine. Seega võib finantsnõustaja aidata teil mõista, millal ei pruugi teatud impulsside ajel käitumine olla teie parimates huvides. Ehkki eelarvamusteta ja mõistlik finantsplaneerimine ei kõla eriti põnevalt, võib see aidata teil oma investeeritud raha maksimeerida.

Lisaks võib finantsnõustaja maalida sõltumatu ja objektiivse pildi teie rahast ja selle kasutamisest. Isegi kui olete kursis finantsplaneerimise ja investeerimise põhitõdedega, võib kindlustunnet lisada see, kui keegi hoiab teie rahal silma peal ja soovib aidata teil saavutada üleüldist finantsilist heaolu. Enamik finantsnõustajaid on ausad ja töökad professionaalid, kes on kohustatud tegema seda, mis on nende klientidele parim. Kokkuvõttes: õige finantsnõustaja võib aidata teil vältida vigade tegemist tänu teadmistele ja kogemustele, mis on saadud paljude klientidega koostööd tehes. Tähtis on leida õige finantsnõustaja, kes vastab teie vajadustele, olenemata sellest, kas soovite lasta koostada põhjaliku finantsplaani või läbida n-ö finantsilise tervisekontrolli. Ent eriti kasulikud on finantsnõustajad neile, kel on keerulised finantskavad.

Tasustruktuur

Head finantsnõustajad ei tööta tasuta. Enne kui teil on võimalik otsustada, kas finantsnõustaja on oma hinda väärt, peate mõistma seda, kuidas finantsnõustajate tööd tasustatakse. Finantsnõustajate tööd tasustatakse mitmel eri viisil.

Ainult tasu saav ja tasupõhine nõustaja

Osa finantsnõustajaid võtab oma teenuse eest tasu – kindlaksmääratud tasu, tunnitasu või protsendi hallatavast varast ning neid nimetatakse ainult tasu saavateks nõustajateks. Nõustajad, kelle tasu põhineb protsendil konto väärtusest, on motiveeritud kasvatama teie investeerimiskontot ja minimeerima kahjumeid. Kuid see meetod võib samuti ahvatleda mõnda vähem vastutustundlikku nõustajat tüürima teid lisariskide poole, et sel moel hallatavat vara kasvatada. See tähendab, et investeerimine riskantsemasse varasse toob üldjuhul eeldatavalt kaasa suurema tootluse ja see võib suurendada makseid tasupõhistele nõustajatele, sest neile kompenseeritakse tehtud töö protsendina teie konto väärtusest. Samamoodi ei pruugi nõustajad, kes teenivad tasuna näiteks ühe protsendi teie aastas omatavalt varalt, teid ärgitada oma investeeringuid likvideerima, ehkki see on sel ajal õige samm, sest sellisel juhul väheneks ka nende tasu.

Tasupõhised nõustajad võivad võtta tunnitasu ka oma finantsnõuannete, nagu näiteks iseinvesteerijaile investeerimis­ülevaate koostamise, finantsküsimustes teisese arvamuse andmise ning investeerimisportfelli ülevaate eest. Samuti võivad nõustajad võtta kindlaksmääratud tööülesande mahul põhinevat tasu, näiteks esialgse finants- või pensioniplaani väljatöötamise eest.

Sellised kompensatsioonimeetodid on sageli väga sobilikud, kui teie vara on piiratud ja teie vajadused on suhteliselt lihtsad. Näiteks võite vaadelda kohtumist nõustajaga kokku­lepitud tunnitasu eest kui oma investeeringute nii-öelda iga-aastast tervisekontrolli. Ja veel – te võite palgata nõustaja käsirahapõhiselt, et ta annaks teile pidevalt finantsnõuandeid. Sellist lahendust kasutatakse tõenäoliselt rohkem keerukate või aeganõudvamate olukordade puhul, milles otsite püsivat suhet konkreetse finantsnõustajaga, kes oleks teie olukorraga kursis. Mõned nõustajad pakuvad ka segu eri tasudest.