Vabariigi vaenlased
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Hannes Veskimäe. Vabariigi vaenlased
PROLOOG
Tabula rasa ehk lugusid lapsepõlvest
Head ja kurjad
Nõukogude elu linnas ja maal
Vabariik ja rohtu kasvanud külavahetee
Kõik seierid on tähtsad
„Kokatädi on loll!“
Uue ajastu koidikul
Vabaduse õppetunnid
„Nahaali on vaja panna!“
Sotsiaaldarvinismi tagasitulek
Koolikiusamise vastu
Rida läikivaid hambaid
Õpingud Tehnikaülikoolis ehk neoliberaalse dogmaatika indoktrinatsioon
Esimese börsikrahhi õppetunnid
Karjerismi kool tudengiorganisatsioonis
Parteikool
Ühinemine Pinocheti kaardiväega
Vanaema leebe tarkus vs uue aja iidolid
Õpingud sotsiaaldemokraatlikus Skandinaavias ehk minu radikaliseerumine
Mis on nobelisti artiklis valesti?
Kas sa taani keelt oskad?
See on ju dokumentaalfilm!
Lootusrikkalt šovinismist
Kuradi streik?!
Mina saan rikkaks!
Igal asjal on oma hind..
Hansapanga edulugu
Hansapank läheb rootslastele
Suudlen ta jalgu
Raha kõige mõõdupuuna
Pruudi iseloomuvead
Kui ei riski oma rahaga, siis riski teiste rahadega ehk Swedbanki investeerimisfondidest
Tantsivad ainult homod
Avalike suhete õppetund – valeta nii, et ise ka usud
Hingestatud materialismist ja prassimisest
Juhikultusest
Et akumuleerida, on vaja spekuleerida
Hansapank ja hiigelkasum12
Rahasadu? Kust see kõik pihta hakkas?
„Valgus tunneli lõpus on rong!“
Otsus liikuda halba panka
Interreegnum ehk hüpe tundmatusse
2008. aasta majanduskrahh
Kes on süüdi? Keda aidata?
Vaikus
Kas me oma boonused saame kätte?
Hakkame vaikselt toimetama
Pinge kasvab
Baltikumi saadetakse demineerijad
Laipade koristamine ehk töö karistussalgas
Lehman Brothersi mehed Swedbanki päästmas
Õpime hauakaevamist
Kapital annab, kapital võtab..
Viimase eestlase lahkumine karistussalga juhtkonnast
Kellel stepsli välja tõmbame?
„Terroristidega läbi ei räägita, nad lastakse maha“
„No nii, nüüd läks siis kõik.“
The one that got away
2010: kes elab, kes sureb?
„Sa oled toitumisahela tipus. Ära keera seda persse!“
„Kus sa siin džentelmene näed?!“
Karjerismi koolis tagasi
Ektornet - sisetehingute ema ehk kinnisvarade hulgirööv
Kliendiandmete konfidentsiaalsus? Keda huvitab!
„No aga muutke see seadus siis ära!“
Pankrotihaldurite tume maailm
Kuidas ma Väätsa Agro juhti vanglaga ähvardasin
Pinge kasvab – kõik põlevad heleda leegiga
Aga mis on siis valikud?
„Sa ei usalda neid eestlasi, kurat võtaks!“
Vallandamine
Suund giljotineerimisele
„Kas sa võtad altkäemaksu selle kliendi käest?“
„Miks sa seisad seal? Nad ju tulistavad sind!“
Reedan Swedbanki – liisk oli langenud
Karjerismi hind ja omade päästmine
Ülo Kallase probleemid said minu probleemideks
Okupatsiooni lõpp ja omade mahalaskmine
Poliitiliselt vältimatu mõrv
Kuul Perensilt
Rootsi lipu värvides king
Filmi lõpp?
„Vabadusel on oma hind, mis!?“
Adam Smithi kuldsed sõnad
Smithi banaalsusest
Eesti kui Kapitalisti unistus – punt Stockholmi sündroomiga masohhiste
Tormihoiatus
Deja vu ehk jälle see saadana saneerimine
„Because we can!“
See pagana kontorirahvas
Juhtidele on vaja seljatagust
Jäime hiljaks, ehk Nordea Eesti juhtide lintšimine
„Kuradi leedu l**s! Seda ma talle ei kingi!!!“
Impeeriumi emissari saabumine
„Ära sa minuga nussi!“
„Ma annan sulle 9 head põhjust!“
„Sa pead tegema seda vastutustundlikult!“
Rohkem palka ja vähem malka!
Minuga ei räägi inimene vaid võim..
Soome lipu värvides king?
Vastupanuliikumise ja impeeriumi laupkokkupõrge
Asutamiskoosolek ja esialgsed ovatsioonid
Impeeriumi vasturünnak ehk kes meist on Nelson Mandela?
Inimlik Nikkilä?
Kriminaalne vastupanu
Appikutse Skandinaavia poole
„Sinisest murust“ ehk tuulelipud pöörduvad
„Ma ei hooli sittagi!“
Abipalve Eesti Ametiühingu Keskliidule
Eskalatsioon, me ainuke tee
Välja pressitud vaikimisvanne
Protokollimata jäänud erimeelsused
Vallandamishoiatus ehk first strike
Vara veel!
Esimene nipitamine
Asumisele saatmine?
Müü või kärva
Kontorivõrgu luupainajad
Nikkilä kukub peaaegu laua pealt maha
Viimane hoiatus – „Lõpetame jama ja pasa ajamise!“
Keelumasin töötab täispööretel
Panga viimane lausrünnak – proovime pettusega!
Kafkalik ennustus vallandamisest, mis täitus
Viimane koosolek töötajatega
Presidendikandidaadi mõtisklusi inimestest ja murust
Võitlus tagalas
Haigusleht ja avaliku skandaali puhkemine
„Mina ei lase endale kotti pähe tõmmata!“
„Duty calls...“
Lahkumine rindelt, šrapnellituli tagalast
Ettevalmistused vallandamiseks
Esimene kohtuvõit
Vallandamine ja võimule vastuhaukumine
Napoleon Moskvas
„Ma ei osale salajastel kohtumistel!“
Sisepropaganda ja valed
Püüe omadega kontakti saada ja välispropaganda
Lootustandev sügis
Tusameele talvest ning valguse allikatest
Filmitööstuse vastulöök impeeriumile
„Võim ei andesta sulle seda kunagi“
Südame kujutlusvõimest
„Sa võid saavutada elus peaaegu ükskõik mida...“
Kuidas säilitada selles olukorras enda inimlikkus?
Plaan on „lihtne“
Anna püss meile
Mõnel skandinaavlasel on südant
Saneerimispidur – mahavõtmata jäänud Nordea silt
Hullumeelsus ja paranoia
Talv jõuab Moskvasse
Nälg ja meeleheide
Meie võimalus impeerium murda
Teine kohtuvõit ja tööle ennistamine
Läbirääkimised impeeriumiga ning reetmine omade poolt
Huntidest ja punamütsikestest
Skandinaavlased kapituleeruvad
Tõsta pinget! Ehk ainuke viis, kuidas võim sind kuulab
Kapituleerunud Ametiühingute Keskliit
Leke Äripäevale
Hirm kaamera ees
Mitte kuhugi viiv jauramine
„Maksad pähklites, ostad ahvid...“
„Kas sa tahad minna poliitikasse?“
Kes on kolonelleitnant Slade?
Silver Kuuse palve
Riskid kasvavad
„Tõenäoliselt vähk...“
„Teie võiduvõimalused on 0,001%!“
Intsident võimudega
Kokkulepe ja selle hind
Taastumine posttraumaatilisest stressist
Presidendikandidaadi ebaseaduslikud ähvardused
Märkmeid Euroopast, Anno Domini 2016
Riia
Varssavi
Praha
Berliin
Dresden
Amsterdam
München
Zürich
Nizza – hüvastijätt sõbraga
Barcelona
Madrid
Lissabon
Nordea töötajate suvepäevad, kasinuse kiuste
„Meie eelarve su vastu oli 1,5 miljonit...”
Raske kohanemine samaks jäänud uue reaalsusega
„Kurat – nad teevad seda jälle!“
Mängime läbirääkimisi ehk töötajate üle irvitamine jätkub
Kreeka – Euroopa demokraatia hävitamise mudel
Lahinguväljale naasmine
Esimene ohver
„Me oleme oma elusid mõttetult raisanud…“
Metanoia
Kaks vabadusvõitlejat
„Aga kuhu teie lähete?“
Tuletõrjujate ball
Jõulukaardid antagonistidele
Lahing elu ja surma peale
Petitsioonid ja pankurite pikett Kapitooliumil
Impeerium asub vasturünnakule, loobumine teisest piketist
Riiklik lepitaja annab streigiloa
Kevadine kollaps ja..
Ähvardus impeerium kohtusse anda ja Tiina Kuke degradeerimine
Rahvusvaheline Finantstöötajate Ametiühing annab kahurituld
Skandinaavia pressi turmtuli
Ime: ka Raasuke peksab segast!
Kriisiplaan, Skandinaavia ametiühingute kapitulatsioon ja meeskonna lõplik lagunemine
Endspiel - ambrasuurile viskumine
Paneme lootused Äripäevale
Viimased hoiatused Raasukesele
Nordea Grupi peausaldusisiku signaal – te olete üksi!
Äripäev kapituleerub – Raasukese kukutamine ebaõnnestub, Vol. 1
„Luminor alustab inetu sisetüliga“
Pressikonverents põgeneb Riiga
Veel ühed libaläbirääkimised Luminoriga
Püss ei tee pauku – Raasukese kukutamine ebaõnnestub, Vol. 2
Ehk tulevad sotsid ja rahvuslased appi?
Tiina kaotab pea aga sõna jõud on peaministril
Silmast silma Sumoga, liisk on langenud
Päevaleht ei võta vedu – Raasukese kukutamine ebaõnnestub, Vol. 3
Vilepuhumine ehk Raasukese kukutamine ebaõnnestub, Vol. 4
Viimane šrapnell!
Vabariik on langenud!
Vaikus
Pea kõikide täielik kapituleerumine
Lõppmängu lõppmäng: Skandinaavlased päästsid meid!
Oota mida?!
Veel üks paradoks: Eesti Ametiühingute Keskliidu alistumine peale võitu
Jaht vilepuhujale
Rebasefarmist ja halbadest inimestest
Kohtusüsteemi kapitulatsioon
Äripäeva ja Rootsi ajakirjanduse erinevusest
Raasukese eneseimetlus ja Äripäeva kiitusavaldused
Eichmann ja Raasuke
Annan ennast võimudele üles
Impeeriumi vastus vilepuhujale
Zagrebi valgusekiired
Käik hundikoopasse
Suhete taastamine omadega
Meeldetuletus sõbralt
Ettevalmistused „kohtuprotsessiks“
Hea sõber ja advokaat
Ülekuulamine ehk mina olengi superman
Kauaoodatud kohtumine abivägedega Euroopast
Varssavi kevad
Traktaat tehnoloogiliselt edukast ja sotsiaalselt tagurlikust Eestist
Küsimus Yanis Varoufakisele
Vilepuhuja nõiajahi avalikustamine ehk Raasukese luupainaja
Rootsi avang
Äripäeva gambiit?[2.]
Maapaos Venemaal
Äripäeva kaanelugu ehk Raasukese kukutamine ebaõnnestub, Vol. 5
Ametiühingu alaste unistuste purunemine
Unistus Skandinaavia pankade vastasest koalitsioonist. Sotside kapituleerumine
Läbirääkimised Keskerakonnaga
Meediarahutus Danske rahapesu vastu
Finantsinspektsioon ehk institutsionaliseeritud korruptsioon
Vabariigi fassaadi lõplik varisemine. Presidendi kapituleerumine
Kõne peaministriparteilt – viimane kapituleerumine
Eesti Ekspressi avang
KUUUURIJA ja TV3 kui tõelised kangelased
Raasukese varitsemine
Karakteritapu katse Päevalehelt
Raasukese varjatud ähvardus?
Äraostmiskatse?
“Kas sina oled Hannes?”
“Olete te kindel, et mitte kolme kuu pärast?”
Märkused hingelisest ja poliitilisest elust
Demokraatia võit või zombikapitalismi süvenev autokraatsus
Viited
Отрывок из книги
Sündisin isa Villi ja ema Leegi poolt ellu kutsutuna 1978. aasta 25. septembril. Mu kaksikvend sündis minust tunni jagu varem. Jumalad tahtsid, et meil oleks võimalik vankrit vedada paarisrakendis. Hilisem näitas, et see kulus marjaks ära. Toon siin mõningad olulisemad seigad varajasest lapsepõlvest, mis on raamatu kontekstis olulised ning avavad minu kujunemisloo ja hargneva draama tagamaid.
80ndatel, enne lasteaeda, elasime Männikul, jagades nõukogude tava kohaselt üht maja mitme perega. Olud olid kitsad, kuid seda laps ei mäleta. Mällu sööbis ainult mingi igikestev igatsus mändide järele. Hiljem, 80ndate keskel eraldati meile kahetoaline toona kasutatud terminoloogia järgi „kõigi mugavustega korter“ Tallinna ühes uuselamurajoonis Õismäel. Ka lasteaed oli Õismäel ja nii me vennaga kuni koolieani paneelmajadest koosnevas labürindis lasteaia ja kodu vahel käisime. Õismäe pulbitses elust, lapsi ja noori oli palju. Enamuse ajast olime väljas teistega jalgpalli, luurekat või muid ajastukohaseid mänge mängimas. Alates lasteaiast vaatasime Soome televisiooni – meie eakaaslased kasvasid üles MacGyveri ja Ritari Ässäga, samuti vaikselt tarbimisühiskonda propageeriva maailmaga, mis tundus põnev ja vaba. Arhetüüpsed iidolid sööbisid eelmainitud seriaalidest mällu. Heade ja kurjade võitlus oli käimas, Ameerikamaal.
.....
Mingil hetkel liitusin ülemaailmse majandustudengite organisatsiooni AIESEC Eesti üksusega, mis tegeles maailma paremaks muutmisega läbi tudengitele üle maailma praktikakohtade leidmise. Omamoodi avangardne migratsioonimootor globaalsel tööjõuturul, nagu tänapäeva rahvusvahelised tööjõuportaalid. See andis teatava kogemuse inimeste juhtimisest ja teadmised organisatsioonisisese võimuvõitluse alustest. Oli intensiivne ja hoogne periood, mille käigus suhtlesin ise ja aitasin ka oma kaasvõitlejatel ettevõtetega kontakte luua. Enamik neist olid igati kenad ja pealehakkajad inimesed. Oli palju kamraadlust, huvitavaid ühiseid projekte ja läbielamisi, reisimist ning selle aja kohta palju välismaa tudengitega suhtlemist. See avardas maailma. Samas sain ka näha, kui küünilised võivad olla auahned inimesed ja kuidas tihti just sellised hierarhias tõusevad. Me kõik saame selle, millest me unistame… varem või hiljem. Viimastel ülikooliaastatel 90ndate lõpus olin AIESEC Eesti asepresident turunduse alal. Juhtisin müügimeeskondi, kes ettevõtetele välispraktikante pakkusid. Juhipositsioon pole mind kunagi väga paelunud, tegin otsuse selle baasil, et sõbral oli abi vaja – mu sõber keskkooli aegadest valiti AIESEC Eesti presidendiks ja ta kutsus appi.
Et siis võimuvõitlus tudengiorganisatsioonis? Mille nimel? Palka meile ei makstud, oma reisid pidime ise kinni maksma. Aga ikkagi võim. Võim inimeste üle, nende mõtete üle, võimalus olla pjedestaalil, esineda juhina. Sellest piisas, et aktiveerida inimeste auahnus. Üks mu sõber, Erki, kellest tuleb juttu ka hiljem ja kes soovis saada AIESECi TTÜ osakonna juhiks, rääkis järgmise loo. Oli valimiskampaania ja enne hääletust suurel konverentsil, mis juhtide valimiseks igal aastal korraldati, pidi ta pidama oma kõne. Enne lavaleminekut helistas talle keegi (kuigi mobiiltelefonid olid 90ndate lõpul haruldus, oli ta selle kuidagi endale hankinud), sõimas ja needis teda ning soovis, et tal jääks kõneldes keel kurku kinni. Sõna otseses mõttes. Erki oli külma närviga ja oma kõne ta pidas. Mitte ehk nii veenvalt, kui soovis, aga siiski. Valimised ta kaotas, ühele kleenukesest naistudengist konkurendile. Ja lõi juhitöö asemel mõne aja pärast sõpradega IT-ettevõtte ning hakkas taga ajama oma miljonit, mille lõpuks ka kätte sai. Naistudengist sai aga TTÜ osakonna juht. Juht! Et on küünilisi, võimuahneid, ebaväärikaid inimesi, kes soovivad juhipositsiooni, maksku mis maksab – see selgus mulle toona läbi sõbra kogemuse. Jätsin selle meelde.
.....