Отрывок из книги
Mulle meeldis väga seda lugu kirjutada. See räägib Victoria-aegses Londonis elavast ja töötavast noorest naisest Lydiast, kes haarab oma elus ohjad enda kätte juba enne, kui naised hakkasid meestega võrdseid õigusi saama. Üheksateistkümnenda sajandi viimasel kümnendil hakati üha enam selliseid muutusi nõudma.
Lydia on kogenud õmblejanna ja naisteriiete disainer. Ta soovib avada oma töökoja, ent pank keeldub talle laenu andmast, kuna ta on naisterahvas. Lydia on küll heitunud, aga mitte löödud. Nüüd astub mängu rikas ja mõjuvõimas ärimees Alex Golding, kes tegeleb iga päev ettevõtluse ja selle juriidilise poolega. Ta imetleb Lydia intelligentsust ja mõistab, et tegemist on kange naisega. Kui Lydia räägib talle, et soovib oma töökoja avamiseks laenu võtta, pakub seda talle Alex, kes on veendunud, et naine saab edukaks.
.....
Uimasena ja suutmata selgelt mõelda hakkas Lydia taganema, kui kuuldu tagajärjed talle kohale hakkasid jõudma. Süda peksles alandusest ja vihast tugevasti. Ta tundis õudu ja viha – kohutavat tõde polnud võimalik eitada.
Henry oli oma sõpradega kihla vedanud, et võrgutab tema ja kui mees oleks võitnud, oleks ta olnud viiesaja gini võrra rikkam. See oli Lydia haavatud uhkuse jaoks liig. Tema nägu tardus raevust. Alandusest. Igasugused õrnemate tunnete riismed selle mehe vastu kadusid nüüd lõplikult. Mehe reetlikkuse avalikuks tulemine oli kõik illusioonid purustanud.
.....
