Aja jälg kivis. Madalmaad
Реклама. ООО «ЛитРес», ИНН: 7719571260.
Оглавление
Helgi Erilaid. Aja jälg kivis. Madalmaad
Pildi sees
Grote Markt
Burgundia hea Philippe
Broodhuis ja Stadhuis
Häving
Turg, tantsupõrand ja hukkamisplats
Victor Horta juugendpaleed
Euroopa art nouveau võtmekuju
Tasseli maja
Solvay maja
Van Eetvelde maja
Kodu juugendi jäädvustamiseks
Jumalaema kirik
Üks torn on parem kui kaks
Lumivalge ilmutus sinitaevas
Rubens
Aeg voolab vaid ühtpidi
Brügge raekoda
Ehitud otsekui pruut
Diplomaat meister Jan
Als ik kan – nagu ma suudan
Kantselei, kohus, kirik ja püha veri
Püha Johannese haigla
Seitse sajandit hoolitsust
Reeglid ja seadused
Haiglapalat aegade tagant
Kirurgide nõupidamised tähtede ja planeetidega
Meester Hans
Memlingu pühad Johannesed
Flaami primitivistide aeg
Püha Ursula lugu
Keskaegsed riidehallid
Kaubatempel Ypresis
Kolm kohutavat lahingut
Hiigelhoone Brügge turuväljakul
Brügge tähtsaim sümbol Beffroi
Rembrandti maja
Amstelledammest Amsterdamiks
Öine vahtkond
Rembrandthuis
Oleme sisse kutsutud…
Keerdtrepist üles
Salapärane väike tuba
Paik, kus kõik juhtus
Kogu maailm Breestraatil
Rijksmuseum
Raskete aegade kiuste sündinud Riigimuuseum
Linnaisade ehmatus
Pilt, mis tellijatele ei meeldinud
Rahulikud toad ja süütud olmestseenid
Mees Haarlemist
Elu tahab elamist
Delft ja Vermeer
Avastusretk Delftis
Burgundia Philippe ja Hispaania Felipe
Vaikne Willem
Johannes Vermeer van Delft
Vermeeri „Maalimise allegooria”
Vermeeri ajastu Delft
Mauritshuis
Uus-Hollandi õitseaeg ja langus
Münsteri rahu
Sambad, klassikaline ilu ja lihtsus
Hollandi Mona Lisa
Kuidas röövel Aris Kindt maailma kunstilukku sattus
Loodus ja linn
Madurodam
Eelkäija teisel pool kanalit
George Maduro
Mis meil siin õieti on?
50 000 tulukest
Kasteel De Haar
Pika nimega paruness
Hiigelsuur ebasümmeetriline tornidekogum
Keskaeg ja moodne luksus
Punased ja valged õied
Haldjad ja Harley Davidson
Luxembourg
Visa kindluse kalliks läinud lõhkumine
Meie aken vabasse maailma
Ülikonnad ja lõbusad majad
Paleeks muutunud arhitektuuriline kurioosum
Elegantne väike paradiis
Отрывок из книги
Turistidest ei olda siin just vaimustatud, neid on liiga palju ja nad on tüütud. Aina küsivad teed ja jäävad äkki otse keset tänavat linnaplaani uurima. Nii et kui normaalne kohalik juhtub jalgrattal otse nende järel liikuma, on kokkupõrge sama hästi kui käes. Aga turistid on visad. Nemad on kaugelt kohale sõitnud, et imetleda, ja seda nad teevad, maksku mis maksab. Sest kuidas sa ei imetle Madalmaade linnade iidsetes südametes ringlevaid peegelsiledaid kanaleid ronitaimedega ehitud kivimüüride vahel, maalilisi kaarsildu ning pikki kõrgete värviliste fassaadide ja fantastiliste katuseviiludega majade ridu. Loomulikult paeluvad ka rõõmsad linnaväljakud põnevate losside ja kirikute vahel ja rohelusse peitunud vaiksed parginurgad, kus leinapajude oksad langevad otse kanalivette, et sealt viimse lehekeseni tagasi peegelduda.
Pole ime, et Madalmaadest on läbi aegade nii uskumatult palju andekaid kunstnikke võrsunud. Siinne imepärane läbipaistev valgus paneb värvid elama. Ja nii võibki väiksemates ajaloolistes linnades, kas või Brügges ja Delftis kõndides tunduda, nagu oleksid otse mõne vana meistri maali sisse sattunud. Imede maa, kus, nagu kirjutab soomlane Erkki Toivanen ühes oma õhtustest jalutuskäikudest Euroopas: „…laevad võivad libiseda linna katuste kõrgusel ja konnad jälgida ülevalt järvekaldalt pääsukeste mängu all majade räästail. Unenäolised vaatepildid ja sürrealistlikud stseenid olid võimalikud maal, mis ei ole ainult looduse, vaid ka inimeste loodud.“
.....
Väljaku teises servas, raekoja vastas, seisis kunagi Burgundia hertsogite palee, mis muutus siis, kui hertsogiriik Habsburgide valitsuse alla langes, kuninga, õieti küll keisri majaks. Seda hoonet on edaspidi kutsutud Maison du Roi ja seegi hoone sai 16. sajandil sobivalt suursuguse hilisgooti välimuse. Turuplatsil, kahe võimuhoone vahel, kaubeldi pikkade sajandite jooksul Inglise villa, Prantsuse veini ja Saksa õllega.
Väljaku lühemas ääres seisvad hooned olid algul puust, kuid sajandite jooksul tekkisid ka siia kaunilt ehitud esinduslikud kivimajad. Selle eest kandsid hoolt majade valdajad – Brüsseli meistrite gildid. Raekoja kõrval oli lihunike gildi maja, millele oli antud poeetiline nimi Luik. Siinsamas seisis ka õllepruulijate gild Kuldne Puu. Väljaku servas oli oma peamaja veel möldritel, puuseppadel, lodjavedajatel, pagaritel ja küünlavalajatel. Gildid meenutasid linnaisadele ja hertsogitele, et võim ja vara pole selles linnas üksnes nende päralt.
.....