Оглавление
Helgi Erilaid. Aja jälg kivis. Prantsusmaa
Kirev Gallia kukk
Pariis. Louvre’i loss ja muuseum
Louvre’i päästsid Pariisi turunaised
Charles Targast François Mitterrand’ni
Uskumatult palju kunsti
Maailma kuulsaim maal
Pariis. Concorde’i väljak
Mässav võõramaalasest kuninganna
Nauditavad giljotiini-vaatemängud
Roosa obelisk, eksootilised purskkaevud ja kaheksa linna sümbolid
Pariis. Triumfikaar
Napoleon polnudki võitmatu
Keisri kaks triumfimarssi
Kaunis mälestuspaik, suursugune sõnum – lahjavõitu lohutus
Pariis. Notre-Dame
Ehitusplats Seine’i jõe saarel
Gooti katedraalide saadikust, Notre-Dame’ist, saab Hugo romaani peategelane
28 kuninga saatus
Taevase kuningriigi maine kajastus
Pariis. Eiffeli torn
Inetu monstrum Pariisi sümboliks
2,5 miljonit neeti
Eiffel ja tema elutöö
Kogu lummav Pariis seal kaugel all…
Pariis. Montmartre
Kuidas rahu ja vaikus Montmartre’ilt kadusid
Muljete maalimise rüütlid
Kankaani skandaali vang Toulouse-Lautrec
Tilluke punane veski
Vabade boheemlaste künka ainulaadne aura
Pariis. Pariisi ajaloolised kunstikohvikud
Café Procope – stiil, elegants, luksus
Saint-Germaini bulvari kohvikud
Montmartre’i kohvikud ja „Kärme küülik”
Hemingway „Sirelite aed”
Eesti „kunstikehvikud” Montparnasse’il
Montparnasse’i bulvari kohvikute kuld ja punane samet
Wiiralti juures
Pariis. Garnier’ ooperimaja ja hotell Ritz
Nurgakivist avagalani
Arhitektuur, mis tantsis
„Minu oma ooperistiil”
Maailma uhkeim teatrifassaad
Suurte tunnete ja vapustavate elamuste saal
Garnier’ suur unistus
Vendôme’i väljak
Haussmanni kingitus Pariisile
Ritzy – luksuslikult elegantne, täuslikult peen ja maru kallis
César Ritzi täiuslik Ritz
Auguste Escoffier’ menüüde sümfoonia
Pilk fassaadi taha
Uued ajad, uus omanik
Pariis. Pompidou keskus
Uus, kõledavõitu Pariis
Kirjandusõpetajast presidendiks
Pahupidi pööratud hoone
Tagakülg kui naftatöötlemistehas
Arhitektuurimaailm pöördus pea peale
Oma silmaga vaatama…
Loomingu ristteed ja 10 kilomeetrit raamaturiiuleid
Ajalugu ja kaasaeg
Prantsusmaa. Versailles’ loss ja peegliafäär
Tantsud peeglite ümber
Lahingud peeglite pärast
Peeglisaaga mõrvad
Versailles – ebasõbralik, vaene, tulevikuta paik
Versailles’ arhitektuuriline teater
Kaheksanda maailmaime sünd
Peeglišokk
Prantsusmaa. Mont-Saint-Michel
Piiskop Auberti unenägu
Ohtlik teekond jumalakotta
Rahutu õhtumaine ime
Oma silmaga imet uurimas
Trepid, mis iial ei lõpe
Gooti külaline
Mustade munkade valgus
Liikumatu pilverändur
Prantsusmaa. Antibes Côte d’Azuril
Rasked ja rahutud sajandid
Vaatad nagu filmi…
Lõputu siesta Päikesevillas
Kadunud põlvkond džässiajastul
Sume oli öö…
Prantsusmaa. Strasbourg
Suur ajalooline segadus
Ajalooline segadus jätkub
Hiigelsuur, habras, roosakaspruun ime
Lugematud kivist külalised ja vaga naine Sabina
Torn früügia mütsiga
Mõõtmete harmoonia ja vormide puhtus
Aeg, inglid ja liivakell
Igapidi Euroopa linn
Monaco. Monaco ja Monte Carlo
Üksik munk värava taga
Grimaldide unistus täitub
Purpur ja kuld uue näoga vanas palees
Grace’i ja Rainier’ sajandi pulmad
Õnnetus
Kullaauk Charlesi mäel ja lõputu belle époque
Отрывок из книги
Raadiotekstidest on saanud raamat. Ometi midagi silmaga nähtavat ja käega katsutavat hulk aastaid tehtud ja jäljetult ilmaruumi hajunud tööst.
Need on lood aja kivistest jälgedest.
.....
Maalid olid välja pandud Suurde galeriisse. Pidulikult toodi sisse ning asetati oma kohale Rooma paavsti Belvedere ja Vatikani kogust pärit kaunid marmorskulptuurid – „Laokoon”, „Belvedere Apollo” ja „Milo Venus”. Need teosed vajasid õhku ja ruumi, mis nende suursugusust vääriks, nii pandi antiikkunst välja esimese korruse Väikeses galeriis, mis avati novembris 1800. Kohal olid Napoleon Bonaparte ja tema kaasa Joséphine. Napoleon täiendas Louvre’i kogusid väärtuslike kunstiesemetega kõigist maadest, mis ta oma sõjaretkedel vallutanud oli. Seda polnud küll kauaks – kui impeerium 1815. aastal langes, pidi Prantsusmaa suure osa röövitud kunstist selle õigetele omanikele tagasi andma.
1871. aasta kevadel, Pariisi Kommuuni ajal, tegid kommunaarid seda, mis oli nende meelest õige – panid põlema kuningliku palee, rahandusministeeriumi hoone, Tuileries’ palee ja Louvre’i põhjatiiva. Loodud vabariigi juhid otsustasid maatasa teha kõik, mis Tuileries’ paleest veel järel oli. Poliitilised muutused, revolutsioonid, sõjad... kõik tulid ja lõppesid omal ajal, kuid õnneks Louvre’i kunstikogu ei kadunud. See üha kasvas.
.....
